Eesti ilves viiakse Kirde-Poola metsadesse populatsiooni taastama
Kirde-Poola loodusesse asustati aastatel 2012. ja 2013 neli Eesti loodusest püütud ilvest. Kuna 2012. aastal üks ümberasustatud isane ilves hukkus, siis andis Keskkonnaamet 2014. aastal Eestimaa Looduse Fondile (ELF) ühe isase ilvese püüdmiseks ja ümberasustamiseks uue loa, teatasid Keskkonnaamet ja Eestimaa Looduse Fond.
Eestis elavad ilvesed (Lynx lynx) moodustavad kuni Kirde-Poolasse ulatuvate osapopulatsioonidega ühtse Balti populatsiooni. Balti populatsiooni Poola osas on aga ilvese leviala katkendlik ning arvukus madal. Samas on Kirde-Poolas ilvesele endiselt sobivaid suuri metsaalasid, kuhu aga praeguse madala arvukuse ning levikubarjääride tõttu on ilvese looduslik levik vähetõenäoline. Üks selline ala on Piska ja Napiwodzko-Ramuckie metsamassiiv Masuurias, kus ilvesed hävisid peamiselt üleküttimise tõttu 1980. aastatel. Hiljem on seal kohatud vaid üksikuid isendeid ning ilvese järelkasv piirkonnas on puudunud.
Maailma Eluslooduse Fondi (WWF) initsiatiivil alustati 2004. aastal ilveste taasasustamisega Masuuria metsadesse ning alguses kasutati selleks looduslähedastes tehistingimustes kasvatatud ilveseid. Aastatel 2012 ja 2013 on genofondi rikastamiseks WWF-i ja ELF-i eestvedamisel Kirde-Poola loodusesse asustatud neli Eesti loodusest püütud ilvest (kaks isast ja kaks emast looma), kellest kolm elavad Poola metsades siiani. Kuna 2012. aastal üks isane ilves hukkus ning uut isast looma ei õnnestunud tema asemele seni viia, andis Keskkonnaamet 2014. aastal ELF-ile isase ilvese püüdmiseks ja ümberasustamiseks uue loa.
Ilves on Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi alusel Euroopa Liidus rangelt kaitstav liik. Eesti ilvesepopulatsioonile on aga Euroopa Komisjon teinud erandi – Eestis tohib ilveseid jahtida ja loodusest eemaldada, kuid seda tuleb reguleerida kaitsekorralduslike meetmetega, arvestades, et säilima peab asurkonna soodne seisund.
Kuigi seni toimunud ümberasustamised on Kirde-Poola ilveseasurkonna taastamise seisukohalt nii WWF-i kui ELF i hinnangul väga olulised ning tõenäoliselt ka tulemuslikud, siis ilvese Eesti populatsiooni seisundi jätkuval halvenemisel järgnevatel aastatel ilveste edasine ümberasustamine Eesti loodusest Poolasse peatatakse.
Eesti ilvesasurkonna üldist seisundit võib käesoleval ajal pidada heaks, sest ilves on levinud üle kogu Eesti kõigis sobivates elupaikades, järelkasv puudub vaid Saare maakonnas.
Siiski pole Eesti ilvesepopulatsioonil hetkel kõige paremad ajad, sest kolme-nelja aasta taguste erakordselt lumerohkete talvede tõttu on oluliselt langenud metskitsede arvukus, kes on Eesti ilvese peamine toiduobjekt.
Ühe ilvese ümberasustamine Eestist Poolasse Eesti ilveste populatsiooni soodsat seisundit sellegipoolest ei ohusta. Keskkonnaamet andis loa ümberasustatavat ilvest püüda Järvamaal paiknevatest Imavere, Päinurme ja Koigi jahipiirkondadest, kus ilvese arvukus on Eesti keskmisest suurem.
