ERISAADE | Haigekassa juht: meie eelarve väheneb 200 miljonit. Ärge pahandage, aga ravijärjekorrad võivad pikeneda

Haiglad, eriarstid, perearstid ja tervishoiusüsteem on koroonaviiruse vastu võitlemise eesliinil. Kuidas näeb tervishoiusüsteemi olukorda haigekassa juht Rain Laane, kes on video vahendusel külas Delfi „Eriolukorra erisaates“. Tervishoiutöötajad pingutavad juba täna maksimaalselt, aga ka peale eriolukorra lõppu töö ei vähene, sest praegu ära jäetud plaaniline ravi tuleb ikka ära teha. Samas ootab haigekassat suur eelarvemiinus ja suuremad väljaminekud seoses kasvanud haigushüvitiste maksmisega. Laane hoiatab, et ravijärjekorrad tõotavad sel aastal selgelt pikeneda. Kuid kriis on toonud süsteemi rohkelt arstide vastuvõtte kaugkonsultatsiooni korras – see on tulnud, et jääda ka tulevikus, arvab Laane. Saatejuht on Raimo Poom

Milline on praegu seis tervishoiusüsteemis?

Kõigepealt suur tänu kõigile tervishoiutöötajatele. Nad on viimased viis nädalat olnud väga vaprad, enamus töötab pikki päevi ja nad on kiiresti kohanenud. Ühelt poolt on planeeritud eriarsti abi vähenenud, sest füüsilisi vastuvõtte ei toimu. Koostöös arstidega võtsime kasutusele kaugvastuvõtud ja selle eest me ka tasu maksame. Teistpidi on kõigis haiglates valmisolek, et kui COVID-19 patsiendid tulevad, siis nad teavad, mis peab tegema. Kõik see on aega võtnud, aga valmisolek on olemas, kui peaks nüüd juhtuma, et inimesed vajavad kunstlikku hingamist – selle jaoks on seadmed olema, täiendavad tellitud.

Kas meedikute kõik lisatunnid ja koormus saab ka tasustatud?

Me anname endast parima, et need pingutused saavad korvatud. Ma ei saa lubada 100&%, sest ressursid on piiratud. Aga Eesti tervishoiusüsteemis on enamasti teenuspõhuine rahastamine ehk töötatakse nö tüki põhiselt. Tehakse teenus ära, selle eest esitatakse haigekassale arve ja siis see tasutakse. Selle teenuse sees on kõik komponendid, üldkulu, elekter, isikukaitsevahendid.. Kui eriarstiabis on suur osa teenusest peatunud või siis kaugkonsultasioonile viidud, siis ilmselgelt ei saa haiglad arvet esitada, sest pole nende selle nimega teenust teinud.

Tänases õigusruumis meil ka teistsugust tasumisviisi ei ole. Aga eile õhtul vaatasin veebis, et riigikogus läbisid esimese lugemise nii lisaeelarve seadud kui eriseadus, kus me koos sotsiaalministeeriumiga küsime COVID tegevuste katteks küsime 213 miljonit. Kui see heaks kiidetakse, siis tekib meil võimalus ka nende asjade eest tasuda.

Kui eriarstiabi on praegu peatatud, mis saab, kui hakkavad taastumise märgid? Kas peab olema plaanilise ravi laineks, sest ega siis inimestel ju ravivajadus ära ei lähe, teenust võib ju siis hoopis rohkem olla vaja?

Täiesti õige. Inimestel vajadus ju teenuse järgi ära ei kao. Pigem see süveneb ja inimesed ootavad pikemalt. Ootame, et eriolukord varem või hiljem lõppeb ja viirusepuhang saab seljatatud. Sellisel juhul need arstid, kes panustavad täna koroonavastasesse võitlusesse, saavad jälle toplettööd teha kuni inimesed on lahenduse leidnud.

Õnneks on meil digiregistratuur, mis tähendab, et inimesed saavad natuke lihtsamini endale järjekordi broneerida, aga nad ei lahenda seda hoobilt ära.

Samas haigekassa ei jää puutumata majanduslangusest ja maksulaekumiste vähenemisest. Kas tuleb teha ka negatiivne eelarve teil ja kas siis ei või raha raviks ikkagi aasta teises pooles vähemaks jääda?

Jah, peame tegema negatiivse eelarve. Riigieelarves on haigekassa sees ühe numbriga, mis on haigekassa tulem. Eelmisel aastal oli see 38 miljonit, aasta tagasi oli see 19 miljonit, millest me oleme väikest varu tekitanud. Selle aasta number, mille me rahandusministeeriumist saime, on miinus 200 miljonit. Arvestame, et 2020 on eelarve laekumine 200 miljonit vähem – kogu haigekassa eelarveks oli sel aastal 1.6 miljardit.

Peame sellega hakkama saama. Natuke on meil reservis. Natuke aitab kaasa see, et täna meile raviasutused väga palju arveid esitada ei saa. Märtsi arved saame aprilli keskel kätte ja see annab esmase indikatsiooni. Aga teistpidi töö vajab tegemist ja me peame selle probleemi koos tervishoiutöötajatega ära lahendama ja tunnistan ausalt, see ei ole maailma kõige lihtsam ülesanne.

Kas selles osas saab kindel, et aasta lõpus ei tekin umbes sellist probleemi, et eelarve raha on lihtsalt otsas ja haiglad panevad uksed kinni ning laiutavad käsi.. raha pole, ravida ei saa?

Uksi haiglad kindlasti kinni ei pane. Erakorraline abi on alati tagatud. Aga kindlasti ei saa me väita, et kunagi haigekassa nõukogus vastu võetud punkt, et ravijärjekord ei tohi olla pikem kui kuus nädalalt, ilmselgelt me ei suuda seda sellel aastal sellisel kujul pidada. Ärge pahandage, kui ravijärjekord on veidi pikem. Eriti kurb on nendes asjades, kus täna on saabumas eriarsti kokkulepitud visiit, mida inimesed on kaks või kolm kuud oodanud ja ta jääb ära ning me ei oska täna öelda, millal siis saab. Kui on võimalik, siis esmavisiite teeme kaugkonsultatsiooni abil. Kas telefonikõne abil või siis mina soovitan teha ka videosilla vahendusel.

Juba koroonaviiruse kriisi alul anti välja veksel, et haigus- ja hoolduslehe võtmisel hüvitatakse koju jäämine juba esimesest päevast. Millal see siis rakendub, kas see rakendub ka tagantjärgi juba eriolukorra algusest? Ja see on ka eelarve kulu ju omamoodi?

On jah kulu, oleme arvestanud selle jaoks suurusjärgus 7,1 miljonit. Võib juhtuda, et see läheb natuke üle. 1-3. päevani hüvitise maksmine nõuab samuti seaduse muutmist, mis annaks valitsusele õiguse taoline asi korraldada. Tehniliselt oleme oma majas asunud ettevalmistusi tegema. Praktikas see peaks hakkama kehtima eriolukorra algusest ehk siis 13. märtsist alates avatud töövõimetuslehtedele. Aga eeldus on riigikogus seaduse vastuvõtmine, kõige optimistlikumalt võetakse see 18. aprillil vastu, siis kulub veel mõni päev, et president kuulutab välja, ilmub riigi teatajas ja valitsus annab korralduse, aga siis kõige optimistlikumalt saame maksma hakata aprilli lõpus või mai alguses. Palun natuke kannatust, inimestelt, kes näiteks haigestusid 16 märtsil.

16. märts oli see päev, kui võeti erakordselt palju haiguslehti, kui nende leht on tänaseks suletud, siis loodame selle koos esimese kolme päevaga välja maksta aprilli lõpus või mai alguse – natuke veel kannatust.

Tegite 16. märtsil lahti iseteeninduse võimaluse. Kuidas siis on, kas esialgne suur haiguslehtede võtmine on taandumas, stabiliseerumas. See näitab ju ka, kuidas inimesed ennast tunnevad?

Jah, see o stabiliseerumas. Veebilahenduse tegemise põhjus oli selles, et ka perearstid ütlesid, et ärge meile vastuvõtule tulge, teeme seda pigem telefoni teel. 16. märtsil avas endale töövõimetuslehe 7000 inimest, järgmisel päeval 3000-4000 ja siis hakkas see vaikselt vaibuma. Aga ega see leht avaneb ikka siis, kui perearsti keskus selle avab või sulgeb. Praegu on see veidi kõrgem kui eelmistel aastatel, kuid mitte kosmiline.

Kuid suur pilt on pärsi hirmutav. Märtsi statistikast rääkides – reeglina märtsis avatakse kuskil 40-45 tuhat töövõimetuslehte. Siis selle aasta märtsis avati neid suurusjärgus üle 100 tuhande, kaks ja pool korda rohkem. Ja see mõjutab ka meie poolt välja masktavaid haigus- ja hooldushüvitiste summat. Kui sinna lisada 1-3 päev juurde, siis tekitab see päris suure lisakulu. Oleme arvestanud praegu 40 miljoniga, aga vaadates neid numbreid ja seda, et need haiguslehed on keskmiselt pikemad, siis see number võib minna suuremaks. Meie jaoks on see avatud kohustus, et igal juhul makstakse need summad inimestele välja.

Nüüd on massiliselt suheldud oma arstidega telefoni ja video teel. Mis on kriisi õppetund, kas on näiteks kaasa võtta seda, et kaugkosnultatsioone saaks teha senisest rohkem või tuleb minna tagasi ja need pärast kriisi ära lõpetada taas?

Kaugkonsultatsioonid töötavad. Kui vaatame muude vanade Euroopa riikide kogemust, siis väga suur hulk suhtlust oma arstiga käib läbi video või traadi. Aga tervishoid on konservatiivne valdkond ja kui lugupeetud tohtrid on 20-30 aastat ikka saanud oma patsiente katsuda, siis loomulikult on see nende esimene eelistus ja tõenäoliselt on seda ka tulevikus. Aga seoses koroonaviirusega said kõik osaliseks sellisele suurepärasele kogemusele, et on võimalik kaugelt inimestega suhelda, on võimalik digitaalselt korraldada. Ja see on siis tohtrite ja inimeste eelistuse küsimus, kas läheb füüsiliselt kohale või saab kaugelt hakkama. Kindlasti on sellest kasu. Kui vaadata ca kolmandikku Eesti töötajaskonnast on saanud nüüd kaugtööga hakkama – meie majas on 200 inimest ja kord nädalas on koosolek, kus pea kõik on videos olemas. Inimesed on selle kenasti omaks võtnud. Aga teha seda neli nädalalt järjest, eks ma tunnen, et inimestel on ikkagi soov ka päris elus näha ja suhelda omavahel.

Kas need kaugkonsultatsiooni teenused, mis te olete siin kriisis avanud, kas need jäävad alles haigekassa hinnakirja nüüd?

Need jäävad alles, mingit kahtlus pole!