EUROOPA ERISAADE | Yana Toom: EL tegi ajaloo suurima abipaketi, aga viletsa PR-i tõttu jääb see Vene ja Hiina abilennuki varju

Delfi „Euroopa erisaade“ vaatab korra nädalas Eesti eurosaadikute abiga otsa sellele, kuidas läheb koroonakriisi lahendamine Euroopa Liidus ja kas sealsed sammud ka meid aitavad. Esimeses saates on külas Yana Toom, kes kinnitab, et lõppeval nädalal paika pandud rohkem kui 500 miljardi eurosest abipaketist saab osa ka Eesti. Samas on Toom kriitiline, et Euroopa Liidu suured sammud jäävad loetamatute pressiteadete tõttu alla Venemaa ja Hiina abilennukitele, mis on aga köömes võrreldes euroabiga. Saate lõpus tuleb juttu ka olukorrast Venemaal ja Ukrainas ning Toom teab rääkida huvitavast seosest koroona ja tuberkuloosivaktsiini vahel ning sellest, kas sanktsioonid tuleks praegu maha võtta. Saatejuht on Raimo Poom

Sel nädalal leppisid Euroopa Liidu rahandusministrid kokku rohkem kui 500 miljardit eurot väärt koroonakriisi turgutusmeetmetest. Toom usun, et ka Eestile on sealt leevendust oodata.

„[Pakett] aitab ikka! Minu valdkonnas on peamine murelaps see SURE nimeline töötuse kindlustus. Ehk sama skeem, mis töötas eelmise kriisi ajal Saksamaal, kus vastava valdkonna ministriks oli toona Ursula von der Leyen. Mõte on selles, et anda võimalus inimesi mitte lahti lasta ega koondada. Vaid viia nad üle poole kohaga tööle ja samas peaksid saama palka rohkem, kui pool palka ja selle vahe kataks riik,“ seletas Toom.

„Kohe küsitakse, et palju siis Eesti saab. Aga enne peab siin valitsus tegema oma rehkendused. Aga kui tõestame, et meil on nii palju vaja, siis nii palju ka saame. Skeemi mõte on see, te mitte kaotada töökohti. Eelmise kriisi ajal kaotasime palju töökohti ja enne kriisi olnud tasemele jõudsime tagasi aastal 2017,“ rääkis eurosaadik.

„Kui praegu vaadata valitsuse poolt, siis tegelikult oleks õige aeg öelda, et ärge inimesi praegu koondama hakata, varsti-varsti tuleb raha. Aga ma saan aru, et puht praktiliselt pole see asi veel lukku löödud, sest meil on Euroopas teatavasti kolm seadusandjat. Parlament hääletab paari nädala pärast ja see asi peab olema formaalselt kinnitatud. Aga küsimus on selles, millal saame rahadega peale hakata,“ väljendas ta soovi, et asi kiiresti rakenduks.

„Pluss siis teised asjad. Ja nii suurt rahalist toetusmehhanismi pole Euroopa Liidus mitte kunagi kokku lepitud. Aga minu suhtumine sellesse majanduskriisi on umbes sama, nagu sellesse viirusesse. Me hästi veel ei tea, kuidas ta levib ja kas ka immuunsust tekitab. Seega oleme veel alguses,“ sõnas Toom.

Kui aga me ei tea veel midagi, siis kas see enneolmeeatult suur abipakett on ikka piisav? „Hetkel me ei teagi, kas ta on piisava suurusega. Muidugi EL kipub kõiki asju rahaga ravima ja kõik pole rahaga ravitav. Kui suudame kooskõlastada meetmed, mida kasutame, siis ikka ehk abiks on. Näiteks, kui oli kuulus Kreeka kriis, tekitati ESM ja oli palju kisa, et miks me kreeklasi hakkame aitama jne. Aga praegu seal on raha ja see läheb jälle käiku,“ osutas Toom.

Samas ei läinud abipaketis kokkuleppimine sugugi lihtsalt. Itaalia ja Hispaania ning teised lõunapoolsed riigid solvusid eriti Hollandi peale, kes keeldud nn eurobondide algatusest. Ehk siis EL-i ühiste võlakirjade tegemisest, mis aitaks koroonakriisiga kõige enam maadlevaid riike teiste toel odavamalt laenata. Oli see üldse realistlik algatus?

„Ma arvan, et see oli realistlik ja seda oleks vaja küll,“ leidis Toom, kes kritiseeris Hollandit jäikuse pärast.

„See bondide asi pole sugugi uus ja ma ei saa aru Hollandi peaminister Mark Rutte põikpäisusest – algusest peale käitus ta väga imelikult. Ta tuli esimesele Euroopa koroonakriisi ülemkogule Chopini biograafiaga, mida luges kaamerate all, ja pärast rääkis ajakirjanikele, et pani raamatu kinni vaid selleks, et öelda „ei“,“ tõi Toom välja.

„Seal on muidugi üksjagu teatrit sees ja see retoorika on ilmselgelt suunatud tema valijatele. Ja see retoorika, et me ei hakka siin aitama teisi riike, no tõesti!? Kui meil on EL on hea end sellega lohutada, et muud ei taha, kui avatud piire ja vaba liikumist. Aga kui Itaalia ja Kreeka tunnevad end üksinda- kasvõi põgenikekriisi puhul, siis praegu Itaalias toimuv koroonakriisi puhul on ka kahtlemata emotsionaalselt raske.“

Toomil oli kohe haarata näide, mida selline suhtumine kaasa toob.

„Kui vaatame praegu Vene meedia uudiseid – okei jagame seda kahega – aga kuidas võetakse EL-i lippe maha ja asendatakse neid Hiina ja Venemaa lippudega, siis ilmselt pole see massiline, aga kuskil see toimub. Seepärast ei peaks olema Rutte nii resoluutne, sest kui meie huvides on säilitada Euroopa Liit, siis võiks olla natuke läbirääkimisaldis. Aga ilmselt kuidagi lepitakse kokku, mina küll maha ei kannaks seda ideed veel,“ lootis Toom.

Samas oli Toom seda meelt, et Euroopa riigid on olnud vägagi solidaarsed. Kuid vilets oskus oma abi ja samme suureks puhuda on toonud kaasa olukorra, kus pealkirjadesse jõuavad palju väiksemad abistajad.

„Ma arvan, et solidaarsust on olnud päris palju. Meil on siin kaks probleemi: esiteks meie PR on väga nõrk. Kui võrdleme nendega, kes saatsid ühe lennuki – Venemaa või Hiina meedikud tulid – siis olid igal pool pealkirjades, Aga üks lennuk on köömes. Kui vaatame seda, mis teeb Euroopa Liit rahaliselt siis pole see üldse võrreldav asi! Oleme väga mugavaks mullis muutunud. Kui saadame välja pressiteateid, mille peale jääd magama, sest neid pole võimalik lugeda.“

„Teisene häda on selles et see subsidiaarsus lonkab täpselt seal, kust algab riikide suveräänsus. See, et ma olen föderalist, on teada. Aga praegu lonkab ta seal, kus kõigil on küüned enda poole. Kui meil oleks mingisugune ühtne tervishoiustandard, siis sellist jama poleks olnud.“

Küsimuse peale, kas Euroopa võiks hakata ühiselt mõtlema koroonakriisist väljumise ehk piirangute leevendamise peale, oli Toom vastates ettevaatlik midagi lubama.

„Lootust vast on, aga küsimus oleks mõistlikum suunata epidemioloogidele. Sel epideemial on oma tsükkel. Kui vaatame, siis eile oli minu jaoks väga halb asi, et WHO teatas, et hakkavad uurima korduvaid nakatumisi, mida on pärsi palju praegu. Kui vaatame Hispaania grippi, mis oli 100 aastat tagasi, seal oli kolm lainet, kusjuures teine oli palju hullem.“

„Kui räägime ühtsest strateegiast siis saame seda teha siis, kui oleme kindlad, et oleme kõik umbes ühel pulgal. Aga me oleme kõik väga erineval. Rootsi panustas sellele karjaimmuunsusele ja vaatavad, kas nad üldse jätkavad samas suunas, kindlust pole. Oleme erinevates staadiumites selle epideemiaga,“ märkis Toom.

Saate lõpu poole tuli jutuks ka Toomi vaade olukorrale seoses koroonaepideemiaga meie idapiiri taga. Euroopa Liitki on mures ja on omalt poolt nn Idapartnerlusriike abistama hakanud. Kuidas saavad sealsed palju nõrgemad tervishoiusüsteemid selle viirusega hakkama?

„Esiteks ma pole nii kategooriline, et Venemaal on nõrk tervishoiusüsteem. Mõned asjad on seal pareminigi, kui meil tehtud,“ väitis Toom „Aga muidugi puudutab see pealinnasid peamiselt, Moskvat ja Peterburi. Kui võtame suvalise väikelinna, siis on muidugi probleemid.“

„Aga ma ei võrdleks ka Venemaad ja Valgevenet – [Valgevene president Aljaksandr] Lukašenka alles paar päeva tagasi võrdles seda tavalise hooajalise gripiga nagu meie isand Mart Helme alguses. Vahe oli selles, et Lukašenka ütles seda veel paar päeva tagasi. Kui vaatame nende numbreid, hüppeline kasv. Hästi ruttu hakkab toimuma.“

Kuid siis rääkis Toom, et on lugenud huvitavate seoste kohta koroona ja tuberkuloosivaktsiini vahel. „Aga mida ma olen lugenud, ilmselt on kõik seda lugenud, endises Nõukogude Liidus -ehk ka Eestis - tehtud tuberkuloosivastane vaktsiin pidi aitama. See on see vaktsiin, mida kohe sünnitusmajas tehti. Seal, kus seda on tehtud, on nakatumiste arv madalam ja teiseks elavad inimesed kergemini koroona üle. Seda pole tehtud Prantsusmaal, Itaalias ja Belgias aastaid. Aga meil on, seega äkki nii hulluks ei lähe.“

Venemaa on koroonakriisi taustal ka andnud märku, et sellises olukorras tuleks neile kehtestatud majandussanktsioonid tühistada. „Jutt on olnud ka sellest, et äkki leevendatakse sanktsioonid seoses koroonaga. Aga see ei läinud poliitiliselt läbi. Tuleks vaadata, kus üldine kasu asub, kuid saan aru, et poliitiliselt see praegu ei lendaks,“ märkis Toom selle kohta.

Konkreetse küsimuse peale, kas ta ise toetab siis praegu sanktsioonide maha võtmist, vastas Toom: „Ma usun, et seda ei juhtu. Mina arvan, et võiks küll võtta, aga seda ei juhtu. Ma võin tahta või mitte, aga see midagi ei muuda.“

"Euroopa erisaate" valmimist toetab Euroopa Parlament.