Euroopa Komisjon alustas Eesti suhtes vihakõne rikkumismenetlust
Paet selgitas, et Eesti pole oma õigusruumi üle võtnud näiteks rassismi ja ksenofoobia vastase võitluse raamotsust.
Eestile ja Rumeeniale otsustas Euroopa Komisjon saata ametliku märgukirja, et vihakõne ja avalikud üleskutsed vihakuritegudele pole seadustes adekvaatselt käsitletud.
Komisjoni teates seisab, et Eesti pole kriminaliseerinud vihakõne, täpsemalt pole keelanud rahvusvaheliste kuritegude ning holokausti avalikku hukkamõistu või eitamist, kui säärased teod õhutavad vägivalda või viha. Eesti seadusandlus ei taga, et kuritegude ksenofoobset või rassistlikku ajendit võetaks raskendavate asjaoludena arvesse, et säärased kuriteod saaks tõhusalt kohtu alla anda.
Eesti ja Rumeenia valitsus peavad vastuse andma kahe kuu jooksul. "See on Eestile tugev mainekahju, sest rikkumine puudutab inimlikkust ja väärtusi," hindas Paet.
Välisminister Urmas Reinsalu teatas sotsiaalmeedias, et mainekahjust pole juttu ja Paet hoopis ründab Eestit parteipoliitilistel kaalutlustel.
"See on meie riik ja me kohaldame ise Euroopa õigust ja oleme ka seda Euroopa määrust asjakohaselt rakenduspraktikas kohaldanud. Nii olen ma ka aastate jooksul Euroopa Komisjoni teavitanud. Euroopa Parlamendi liikmelt ootaks sellises olukorras parteipoliitilise punktivõidu kõrvalejätmist ning Eesti positsioonide toetamist," teatas Reinsalu.
"Muide, vähemalt toona toetasid omavahelistes aruteludes minu seisukohta kui tervemõistuslikku arusaama ka meie õiguskaitseasutuste juhid. Eestis peab maksma terve mõistus ka õigusasjades. Loodan, et valitsus jääb senisele positsioonile, mina olen valmis seda täies mahus Euroopa institutsioonides kaitsma ja meie rakenduspraktikat selgitama!" kuulutas välisminister.
