"Perekond Alev on ääretult ühtehoidev ja lastekeskne pere, kus kõik ettevõtmised tehakse ühiselt – sünnipäevad, külaskäigud sugulaste ja sõprade juurde, väljasõidud loodusesse nii lähedale kui kaugemale. Mitte kedagi ei jäeta maha ega viida vanavanemate hoida. Isa ja ema on toonud oma töised tegevused kodukatuse alla, et olla lastele lähedal, anda neile turvatunne, olla oma tegevusega neile õpetajaks ja eeskujuks," ütles lasterikaste perede liidu president Aage Õunap.

"Tänavune suurpere on ehe näide ettevõtlikkusest ja julgest pealehakkamisest," lausus Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter. "Nemad on teinud Eesti palju rikkamaks, sest lisaks töökusele on nad sõbralikud, eluterved ja positiivsed. Nad suhtuvad austusega keskkonda, toodavad suurepärast šokolaadi ja on nii kenaks teinud vana kohaliku koolimaja."

Perekond Alev on valinud oma elupaigaks külakese mägede ja metsade vahel, elustiiliks loodusläheduse ja elupõhimõtteks ise hakkamasaamise. Ise ehitada kodu, ise kasvatada oma aiasaadused, ise olla endale tööandja, ise koolitada oma lapsed – kodus, pere keskel. Tallinnas sündinud ja kasvanud Aivo (42) ja Valgast pärit Merike (36) otsustasid linnatolmu jalgelt pühkida juba aasta pärast nende teise lapse sündimist Pärnumaal.

Perekond Alev elab Võrumaal endises Lepistu koolimajas, kus Ema Merikese loova silmaga ja isa Aivo kätega on vanast koolimajast saanud moodne ja hubane kodu perele, kuhu mahub lisaks ka šokolaadivabrik koos kodukohvikuga.

Pereema Merike on Roosiku šokolaadivabriku asutaja ning pakendaja ja lisaks laste koduõppe õpetaja. Isa Aivo on samuti pereettevõtte asutaja ning šokolaadimeister. Merikese ja Aivo peres on kasvamas 6 last: Aaron Aivo (15), Kaspar Elias (14), Joonas Arnold (9), Artur (7), Esmeralda (5), Rosanna (1).

Alati särasilme ja inspireeriv pereema Merike jõuab tegutseda igal rindel. Tema toob kohvikus koogi lauale sooja naeratusega, abistab kiirematel hetkedel šokolaadi pakendada ja õpetab kõiki kooliealisi koduõppel lapsi. Lisaks viljeleb ta koos lastega permaaeda, kust isa kõrvalt toidukunsti omandanud pojad tihti tomatit ja maitserohelist nopivad ning kenasti kujundatud suutäie teinekord emalegi serveerivad.

Merike ja Aivo on loonud imetoreda perekonna eemal linnasaginast, kus lapsed ei tunne kiirusest piitsutatud elulaadi. Suuremad poisid käivad Võrus näiteringis ning õpivad lisaks prantsuse keelele ka võru keelt. Aeg-ajalt korraldatakse nende kodus kunsti- ja muusikaringi nii oma kui ümbruskonna lastele.

Koos isaga käivad Aaron ja Kaspar Võrus prantsuse keelt õppimas. Lisaks käib Kaspar veel võrkpalli treeningutel Võrus ja kitarritunnis Rõuges. Sõidutajaks kord ema, kord isa. Aaronit huvitab programmeerimine ja digitaalne joonistamine, mille algtõdesid ta interneti vahendusel õpib. Pärast põhikooli lõpetamist plaanib ta neid oskusi põhjalikumalt omandama hakata.

Aaron, Kaspar, Joonas ja Artur on Rakvere Waldorfkooli õpilased, kõik nad on koduõppel. Õpetajaks on ema Merike, aastane Rosanna ja viieaastane Esmeralda jälgivad teiste tegevusi teraselt pealt. Lisaks kohustuslikule õppekavale on vanemate eesmärgiks laste silmaringi avardamine nii lugemise kaudu kui looduses seene- ja marjametsas.

Aaron lõpetab sel kevadel põhikooli ning valmistus eksamiteks väga põhjalikult, kuid need jäävad ära – kui kahju! Suuremad poisid Aaron ja Kaspar on isa kõrvalt selgeks saanud toidutegemise kavalused ja seda juba väga heal tasemel. Perele lõunasöögi valmistamine on sageli nende korraldada, isa ja ema võivad sel ajal rahulikult tootmise poolel oma tööd teha. Ka aastane Rosanna on suurte vendade poolt hästi hoitud ja valvatud – kõik pereliikmed teavad ja tunnetavad oma vastutust.

Aivo ja Merikese eesmärk on tarkade, tervete ja laia silmaringiga looduskesksete ilmakodanike kasvatamine, põimides selle kodukandi ettevõtluse ja kultuuri edendamisega. Raskused ületatakse hädaldamise ja virisemiseta – lahendusi ja uusi teid otsides. Heade suhtlejatena on neil rohkesti kontakte Võrumaal toimetavate tegusate inimestega, kes on sagedased külalised nende kodus. Nad on saanud Võrumaal oma inimesteks, maaelu edendajateks. Nemad ongi maa sool.

"Tugevate ja tublide suurperede esile toomisega väärtustame laste kasvatamist ja hoiame lasterikkust ühiskonnas au sees – me näitame sellega, et lapsed on Eesti ühiskonda oodatud, ja see julgustab ning annab kindlustunnet ka teistele, et lasterikkus on tõeline rikkus," sõnas Õunap.

Aasta suurpere on aunimetus, mis omistatakse ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Aunimetuse väljaandmise eesmärgiks on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi ning tuua neid ühiskonnale eeskujuks. Aunimetuse tiitli annab välja MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit koostöös Eesti lasterikaste perede suurtoetajaga Bigbank AS.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena