FOTOD | Valitsus kogunes Vihula mõisa, kus jätkub arutelu eelarvestrateegia üle
Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et eelarvestrateegia osas pole seis kuigi roosiline, sest eelmise aasta eelarve oli suures defitsiidis ning valitsussektoril tuleb eelarvepositsiooni juba sel aastal parandama hakata. Samas artiklis tuuakse välja seegi, et rahandusprognoosist selgub, et eelarvenõukogu hinnangul, jääb riigieelarve lähiaastatel defitsiiti, kui eelarvepositsioon jäetakse parandamata. Samal ajal soovivad uue koalitsiooni moodustanud Keskerakond ja EKRE võtta peale uusi kulutusi.
Eile ütles siseminister Mart Helme, et riigieelarves tuleb teha põhimõttelisi muudatusi - piltlikult öeldes tuleb see pea peale pöörata.
Arutelusid riigi eelarvestrateegia üle aastateks 2020-2030 alustas valitsus 2. mail, kui rahandusministeerium andis kabinetinõupidamisel ülevaate aprilli algul avalikustatud kevadisest majandusprognoosist, riigi eelarvestrateegia koostamise ajakavast ja lähtealustest. Eelmisel nädalal sai valitsus ülevaate ministeeriumide valitsemisalade lisataotlustest ja IT-valdkonna lisavajadustest.
Mai algul ütles peaminister Jüri Ratas, et valitsus peab kindlasti silmas, et rahaplaneerimise pikk vaade toetaks kõikjal targa majanduse arengut. "Eesti majanduskasv on olnud kiire ning peame leidma võimalused eelarve tasakaalustamiseks, jätmata seejuures tähelepanuta valitsuse eesmärkide täitmist."
Arutelu eelarvestrateegia üle jätkub ka homme.
Valitsus on lubanud aruteludes lähtuda viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.
Eelarvepoliitika eesmärk on toetada tasakaalustatud majanduskasvu. See tähendab, et kiirema kasvu aastatel saab eelarvepoliitika kaudu hoida majandust üle kuumenemast ning majanduslikult raskemal ajal on võimalik kasvu valitsussektori investeeringutega toetada. Riigieelarve seaduse järgi peab valitsussektori eelarve olema keskmiselt struktuurses tasakaalus.
Riigi eelarvestrateegia 2020–2023
- Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.
- Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.
- Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle tavaliselt hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka seekord hiljemalt mai lõpul.
Riigieelarve 2020
- Eraldi koostatakse 2020. aasta riigieelarve eelnõu, kus selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud.
- Kuna 2017. aastal muudeti riigieelarve seadust, siis on tänavu esimene kord, kui riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõud koostatakse samal ajal.
- Valitsus peab tuleva aasta eelarve eelnõu heaks hiljemalt mai lõpul nagu ka eelarvestrateegia. Vajadusel jätkab valitsus eelarvekõnelusi sügisel lähtuvalt suvisest rahandusprognoosist.
- Järgmise aasta eelarve võtab vastu riigikogu, kes arutab seda sügisel.
