GRAAFIK | Uus dokfilm Estonia hukust: reisilaeva tabas jõuline löök, mis rebis laevakeresse augu
Skandinaavia meediaga vestelnud merendusekpert Jørgen Amdahl usub, et see auk aitas kindlasti kaasa Estonia uppumisele.
„Ei saa välistada, et see vigastus omas uppumisprotsessis tähtsust,” ütles Norra Trondheimi merendustehnika professor Jørgen Amdahl Aftonbladetile.
Aftonbladeti teatel toetavad lehe avaldatud fotod teooriat, mida võimud on varem pidevalt tõrjunud: et laevakeres oli auk, mis viis kiire uppumiseni, et seletus ei ole ainult vöörivisiiri laeva küljest lahti tulemine.
Hetkest kui vastu laevakeret oli kuulda esimesi lööke, möödus vaid 55 minutit hetkeni, kui laev vee alla kadus. Päästeti 137 ja hukkus 852 inimest.
Estonia uppumiskohal on merepõhjas väga pehme savi ja aastate jooksul on vrakk ennast pööranud. Laev on rohkem külili vajunud ja rohkem tüürpoordipoolsest küljest on nähtavale tulnud. Sealt filmitegijad vigastuse leidsidki.
Projekti taga olevat meeskonda on juhtinud režissöör ja ajakirjanik Henrik Evertsson. Osalenud on ka üks Põhjamaade juhtivaid laevavrakkide kahjustuste dokumenteerimise eksperte Linus Andersson.
Filmimaterjali analüüsides on neile selgeks saanud, et vigastus on umbes kolmandiku kaugusel vöörist tüürpoordipoolsel küljel. Auk on neli meetrit kõrge ja kõige laiemas kohas 1,2 meetrit lai. Auk ulatub veeliinist nii alla- kui ülespoole.
Et saada vastust küsimusele, kuidas ja millal vigastus tekkis, konsulteeris meeskond mitme erineva eksperdiga. Need on siis saanud ümber lükata veel ühe teooria, mida on esitatud: et auk tekkis plahvatuse tõttu.
Enamik eksperte ütleb selle asemel, et see oli väline jõud, väga suur objekt, mis rammis Estonia külge, läbistas laevakere ja kahjustas terastalasid seespool.
Amdahl usub, et vigastus on sellise ulatusega, et võis kaasa aidata Estonia kiirele uppumisele.
Õnnetust uurides ei küsitletud pardal olnuid Aftonbladeti sõnul süstemaatiliselt. Nüüd annavad paljud neist andmeid, mida varem tähele ei pandud. Sealhulgas ütlevad nad seda, et vesi tungis sisse autoteki aluselt tekilt, mitte ülevalt, tekilt, kus asub vöörivisiir.
Ametliku versiooni järgi uppus Estonia seetõttu, et vöörivisiir tuli tormisel merel küljest ja tohutu hulk vett tungis autotekile, mis viis laeva ümbermineku ja uppumiseni.
Mitmed ellujäänud ei ole aga nõus ametliku uurimisraporti järeldustega, sest nende arvates ei ole protsessi kirjeldatud viisil, millele nemad tunnistajaks olid.
Seetõttu toetavad paljud filmitegijate projekti, mis on aga viinud süüdistusteni hauarahu rikkumises.
Üks sellistest ellujäänutest on Rolf Sörman Stockholmist. Ta oli konverentsireisil koos 11 töökaaslasega. Vaid kolm neist naasis koju.
„Miks see 25 aastat hiljem oluline on? Noh, seetõttu, et me ei tea, kuidas see õnnetus tegelikult juhtus. Ja minu jaoks on asi tuleviku mereohutuses – minu laste, minu lapselaste omas ja üle maailma,” ütles Sörman.
Anders Eriksson Karlskogast on teine ellujäänu, keda dokumentaalfilmi „Estonia – leid, mis muudab kõike” jaoks intervjueeriti.
„Sellise suure katastroofi puhul, nagu Estonia on, peab teadma, mis juhtus, miks see juhtus. Ja eelkõige, et see uuesti ei juhtuks! Ja ma olen veendunud, et tõde tuleb lõpuks välja,” ütles Eriksson.
Uudis on täiendamisel
