GRAAFIKUD | Koroonasse nakatumine laste ja noorte seas sai möödunud nädalal hüppeliselt hoogu juurde

Viimastel nädalatel on hüppeliselt kasvanud koroonanakatunute arv laste ja noorte seas. Nakatumise trendi kasv algas juba novembri esimeses pooles ning hoogustus hüppeliselt möödunud nädalal.

Statistika näitab, et väike langus 7–19-aastaste nakatumises toimus möödunud aasta detsembri viimasel nädalal, kui nakatus veidi alla 300 noore. Parasjagu vältas koolivaheaeg. Pärast vaheajalt naasmist on aga arvud taas olnud tõusuteel, ulatudes möödunud nädalal 600-ni.

Möödunud nädalal oli enim juhtumeid Harjumaal (268), järgnes Ida-Virumaa (69) ja Tartumaa (61). Väikeste nakatumistega laste ja noorte seas paistavad silma Valga (7), Lääne (4) ja Hiiu (2) maakonnad.

Möödunud nädala 586-st juhtumist vanuses 7–19 aastat oli meessoost nakatunuid 300 (51,2%), naissoost nakatunuid 286 (48,8%). Vaktsineerituid nende seas ei ole. Haiglaravil viibis üks isik. Neli inimest on nakkuse saanud välismaalt. 7,3% juhtudel ei esinenud haigussümptomeid.

Enamik (41,6%) sai nakkuse pereringist, kuid ligi kolmandik (27,1%) said selle teadmata kohast. Pea veerand (23,7%) said nakkuse õppe- või lasteasutusest. Üksikjuhtudel toimus nakatumine kaitseväes, välismaal ja tööl.

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles neljapäeval Delfile, et kui tahta laste hulgas haiguse levikut piirata, tuleb koolid kinni panna.

Sule sõnul ei ole laste haigestumine iseenesest probleem, sest nad põevad enamasti haigust kergelt, kuid mure seisneb selles, et lapsed ja noored on aktiivsed liikujad, mistõttu jõuab haigus paari nädala jooksul nende vanemateni, seejärel vanavanemateni, kes on riskirühmas. Riskirühma haigestumine tähendab omakorda, et haigust põetakse raskemalt ja nii suureneb vajadus haiglaravi järele.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles Delfile, et valitsusel ei ole praegu kavas üle Eesti koole sulgeda. Tema hinnangul toimub praegu selline süsteem hästi, et kool viiakse üle kaugõppele siis, kui seal on koroonakolle.

Kersna sõnas, et tema kui minister ei saa koolide sulgemise või mitte sulgemise üle otsustada kõhutundest lähtudes, vaid võtab arvesse teadusnõukoja soovitusi. Ta kinnitas, et teadusnõukogu ei ole vastavat ettepanekut valitsusele teinud. Tema teada ei ole praegu teadunõukojal plaanis teha ettepanekut kõikide koolide sulgemiseks, kuid täpsema info saab pärast esmaspäevast teadusnõukoja koosolekut.

Kersna ütles, et kui teadunõukoda leiab, et koolide sulgemine on oluline, siis seda ka tehakse, kuid eesmärk on hoida lapsi kontaktõppes nii kaua kui võimalik, sest distantsõppel on lastele tõsised tagajärjed.