Hiina luurajad üritavad naiivseid eestlasi enda võrku püüda
Kaitsepolitsei aastaraamat pöörab sel aastal põgusalt tähelepanu ka Hiina luure värbamiskatsetele. Aastaraamat sedastab, et vene eriteenistused pole ainsad, kes püüavad naiivseid eestlasi, vaid aina enam on hakanud Hiina luure värbama enda heaks töötama interneti vahendusel.
„Riigiametnikele ja spetsialistidele lähenetakse netikeskkondades ja püütakse neid meelitada, kasutades hästi tasustatud tööpakkumisi ja kinni makstud välisreise. Hiinas tegutsevad firmad ei ole reaalselt huvitatud maksma tuhandeid eurosid üksnes mõne avaliku allika ülevaate eest. Kaitsepolitsei andmetel on selliste pakkumiste taga enamjaolt Hiina eriteenistused ja tihti võib süütuna tunduvate kokkuvõtete või analüüside tasu eest koostamine viia sügavama koostööni, kus juba soovitakse või nõutakse riigisaladust või muud konfidentsiaalset informatsiooni,“ kirjutatakse täna avaldatud ülevaates.
Hiina kasvavast mõjust kirjutati ka märtsis avaldatud välisluureameti raportis. Seal hoiatati, et Hiina poliitikat ja majandust toetav mõjutustegevus ning propaganda on aina aktiivsem, mis väljendub teiste riikide riigiametnike ja poliitikutega kontaktide otsimises ning oma mõju kasvatamist nende üle.
„Ühtlasi tihendab Hiina ühiskonna ja teadlaste kontakte ning arendab Euroopa ja Hiina mõttekodade koostööprojekte. Need suundumused on täheldatavad Euroopas, sealhulgas ka Eestis. Positiivse hõlmamise raames sõlmitud kontaktid võivad hiljem areneda välja tihedamaks koostööks ja viia välja ka eriteenistuste värbamiskatseteni. Samuti on täheldatud Hiina püüdu suurendad mõnes riigis oma mõju poliitiliste annetuste kaudu,“ märgiti raportis.
Hiina presidendi Xi Jinpingi võimuletulekuga on kasvanud Hiina huvi mõjutada teiste riikide poliitika kujundajaid, ning ta on tugevdanud oma „pehmet võimu“. Hiina tugevdab aktiivselt Lääne enda meediakanalite ja Hiina riigi omanduses olevate Lääne meediakanalite kaudu propagandat avaliku arvamuse mõjutamiseks.
Üldiselt andis välisluureameti aastaraamat ülevaate, miks Euroopa Liit ja USA on võtnud ettevaatlikuma hoiaku Hiina välisinvesteeringute ja tehnoloogia suhtes. Selleks annab põhjust arusaam, et Hiina kasutab välisinvesteeringuid vahendina, millega tugevdada oma positsioone maailmamajanduses. Suuniseid era- ja riigiettevõtetele erinevate investeeringute tegemiseks teeb Hiina riigi juhtkond.
„Seejuures on oluline, et Hiina seadused ei kaitse eraettevõtteid riigi huvi ja sekkumise eest nende tegevusse. See tähendab, et Hiina riik saab vajadusel ligipääsu eraettevõtte omandatud kaasaegsele tehnoloogiale või tundlikule infole.“
Raporti kohaselt on tavapärane, et Hiina päritolu IT-seadmetest avastatakse turvaauke või tagauksi, mis annavad hea võimaluse küberoperatsioonide korraldamiseks, mis toetavad kommunistliku võimupartei ja sõjaväe tegevust ning teevad tööstusspionaaži Hiina tehnoloogiaettevõtete kasuks.
Viimasel ajal kõige levinum Hiina tehnoloogia usaldamatuse näide on Huawei ja ZTE turvalahendusi, mille puhul ei saa olla kindel, et need ei lähtu oma tegevuses muu hulgas Hiina riiklikust luureseadusest, mille kohaselt kõik Hiina organisatsioonid ja kodanikud peavad vajadusel tegema koostööd riigi luureasutustega.
