Iisraeli ajakirjanik: Ilves moonutab ajalugu
Melman alustab oma kirjutist, öeldes, et silmuse mainimine poodud mehe kodus pole hea mõte. „Kuid Iisraeli külastanud Eesti presidendil jätkus jultumust rääkida konkreetseid moonutatud asju isegi presidendi residentsis Jeruusalemmas. Kaks rahvast – eestlased ja juudid – on tema sõnul partnerid, kel on samasugune ajalooline kogemus.“
„Selles samas kõnes ei maininud külaline sõnagagi holokausti ega 4500 Eesti juudi saatust Teise maailmasõja ajal,“ kritiseerib Melman, kelle sõnul tervitas enamik Balti riikide elanikke natse kui vabastajaid ega pidanud neid vallutajateks. Ta lisab, et õnneks takerdus natside sissetung Nõukogude Liitu mõneks nädalaks ja tänu sellele õnnestus 3500 Eesti juudil põgeneda ida poole.
Iisraeli ajakirjanik väidab, et umbes tuhandest Eestisse jäänud juudist mõrvati 993 natside ja eesti kaasajooksikute poolt. "Peale selle toodi Eestisse tuhandeid Euroopa juute ja mõrvati koonduslaagrites, kus valvuriteks olid eestlased. Eesti julgeolekupolitsei 36. pataljon osales SS-i üksuste kõrval ka juutide masshukkamisel Novogrodekis, tänapäeva Valgevenes,“ kirjutab ta.
Melman leiab, et Ilvese jutt Iisraelis oli hästi läbi mõeldud ja mitte juhuslik, sest ta on elanud aastaid USA-s ja lõpetanud Columbia ülikooli. „Ilves mitte ei eita holokausti, vaid lihtsalt eirab seda, mistõttu on sobiv kutsuda teda „holokaustimoonutajaks“. Seda terminit on populariseerinud dr Efraim Zuroff, Iisraeli Simon Wiesenthali keskuse direktor“.
Ajakirjaniku sõnul katab see termin „uut liiki“ riigijuhte Baltimaades aga ka mujal Ida- ja Kesk-Euroopas, kes üritavad pärast Nõukogude Liidu lagunemist ajalugu ümber kirjutada ning luua paralleeli natsi- ja nõukogude okupatsiooni vahel. „Need liidrid üritavad neid kahte lubamatul moel võrdsustada, väites, et natside kuriteod ja holokaust pole ajaloos midagi ainukordset. Sellest vaatepunktist lähtudes on natsidega Nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud juudimõrvarid kangelased. Ja võimud on püstitanud neile monumente,“ selgitab Melman.
„Need liidrid, kes sõlmisid juunis 2008 Prahas Euroopa südametunnistuse ja kommunismi deklaratsiooni, tahavad kuulutada 23. augusti kõigi totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks. Nad väidavad, et Euroopa ei saa kunagi ühtseks, kui ei tunnistata natsismi ja kommunismi ühist pärandit,“ kirjutab Melman ja avaldab kartust, et see muudab 27. jaanuaril peetava holokausti mälestuspäeva vähemtähtsaks.
Iisraeli ajakirjaniku sõnul aga kahvatub Eesti presidendi positsioon „kõlava ja häbiväärse“ vaikuse ees, millega see Iisraelis vastu võeti. „Keegi ei protestinud, ei president Shimon Peres ega agressiivne välisminister Avigdor Lieberman, kes võitleb Iisraeli au pärast. Ei Yad Vashem ega erinevate holokausti instituutide ja ülikoolide juhid. Iisrael kasutab holokausti mälestust oma poliitilisteks ja julgeolekuvajadusteks, kuid ei pööra tähelepanu selle moonutamisele ehk siis tegelikult ei hooligi holokausti mälestusest.“
„Tundub, et vaid käputäis ajaloolasi, nagu dr Zuroff ja prof Dov Levin peavad endiselt taaspuhkenud võitlust holokausti eitajate ja moonutajate vastu,“ lõpetab Melman, kes on Haaretzi luure- ja militaarkorrespondent.
