INTERVJUU | Eesti peakonsul Peterburis: eestlaste ja eestivenelaste ainus vahe on see, et viimased räägivad vene keelt
Millise mulje on Peterburi teile jätnud?
Tulin siia täpselt aasta tagasi, 7. veebruaril. Tahtsin siin töötada ja loodan Peterburgi jääda pikemaks ajaks. Linn meeldib mulle väga! Peterburi on Venemaa kultuuriline pealinn. Ma ei tööta Venemaal esimest korda: seitse aastat tagasi olin Pihkvas asuva konsulaadi osakonna juhataja. Minu tööst väga suur osa teeb mulle rõõmu. Koos naisega kasutame iga hetke, et käia teatris, kinos, balletti vaatamas, muuseumis.
Peterburis on tohutud võimalused, tutvuda mitte ainult vene vaid ka teiste maade kultuuriga. Kardan ainult, et ei jõu kõikjal käia, kus tahaks. Olen suur Boris Eifamni balletiteatri fänn. Neil on muuseas praegu Eestis külalisetendused. Kui te pole neid näinud, minge kindlasti!
Milline oli viimane etendus, mida nägite?
Viimati käisin Liteinõ prospekti teatris, vaatsin tükki „Isad ja pojad”. Hiljuti toimus sealsamas ka vene kirjaniku Jevgeni Vodolazkini ja Rein Raua kohtumine. Vaba vestluse vormis oli teatrikülalistel võimalik maailmakuulsatelt kirjanikelt küsida loomingulisuse, kultuurisündmuste ja kirjanduses toimuv akohta. Ma olen väga rõõmus, et niivõrd paljud Peterburi teatrid teevad eesti teatritega tihedat koostööd. Näiteks Aleksei Brõantsevi nimeline Lasteteater, Lietnõ prospekti teater, toimub teatrifestival „Baltiskii Dom”.
Kuidas on kogemused peterburglastega?
Peterburglased on meeldivad ja intelligentsed. Eestlased ja venelased on muidugi erinevad, räägime erinevat keelt ja elame erinevates riikides. Mul ei ole siin kunagi olnud mitte mingisuguseid probleeme. Mul on koer, käin temaga jalutamas. Nende jalutuskäikude ajal räägin tihti inimestega. Vahel küsivad nad kust ma pärit olen. Kui kuulevad, et Eestist, hakkavad nad kohe oma Eesti reiside mälestustest rääkima, ütlevad et neile meeldis Eestis.
Kas teie arvates on eestivenelased ja Venemaa venelased erinevad?
Venelased Eestis on eestlased, nad lihtsalt räägivad vene keelt. Ma arvan, et ainus, mis Eestis venelasi eestlastes eristab, on vene keel. Midagi võib olla on eestivenelastes ka venelikku, aga nad on rohkem nagu eestlased.
Kui te siin poes käite, siis kas teilt küsitakse, kust te pärit olete?
Poes seda ei küsita. Mulle tundub, et kohalikud inimesed välismaalastega harjunud.
Kuidas te olete nii hästi vene keelt rääkima õppinud? (Intervjuu toimus vene keeles. - Toim)
Kuulan palju teiste juttu. Kui perestroika algas ja ma kooli lõpetasin, käisin umbes aasta jooksul õhtuti vene keele kursustel. Tol ajal mu vene keele oskus eriti hea ei olnud. 1995. aastal jõudsin Eestisse tagasi, aga vene keeles suhelda väga ikka ei osanud. 1996. aastal kutsuti mind üks kord bridži mängima. Seal kohtasin oma tulevast naist. Mängisime korteris, kus elas minu tulevase abikaasa klaveriõpetaja.Vera Nikolaevna, sündinud 1905. aastal, oli sünn poolest venelane ja pärit haritlaste perekonnast. Tema isa oli ohvitser, arst ja tehase inspektor. Selles seltskonnas oli suhtluskeeleks vene keel, aga minuga rääkisid nad eesti keeles. Vene keeles hakkasin rohkem rääkima, kui Pihkvas töötasin.
Kui mitut keelt te valdate?
Vastan alati, et ei räägi ühtegi keelt piisavalt hästi. Teen muidugi nalja. Olen võimeline suhtlema kaheksas keeles. Olen sündinudLõuna-Ameerikas Peruus. Minu vanemad olid eestlased, kodus rääkisime eesti keeles. Minu hoidja oli indiaanlane, inka. Tema rääkis minuga hispaania keeles, kuigi ta emakeel oli ketšua keel. Hiljem elasime USAs ja Uruguais. Siis kolisime Rootsi ja mul on jätkuvalt tuntav rootsi aktsent. Selleks ajaks, kui Rootsi jõudsin, oskasin juba inglise keelt, sest Uruguais käisin ingliskeelses lasteaias ja rääkisin teiste lastega inglise keeles. Lõpetasin Rootsis rootsikeelse prantsuse lütseumi. Pärast kooli hakkasin käima õhtuti kursustel, kus õppisin saksa ja vene keelt. Ülikoolis tahtsin veel mingit võõrkeelt õppida. Valida oli kreeka, türgi ja läti keele vahel. Valisin läti keele.
Kas tahate veel uusi keel õppida?
Kui seda nõuab töö ja keel ei ole liiga keeruline, siis ikka. Ilmselt on vananedes uute keelte õppimine keerulisem. Samas minu vanavanemad olid minuvanused, kui 1944. aastal Rootsi jõudsid ja õppisid rootsi keele ära. Palju sõltub keele omadustest. Mõned keeled on omavahel suguluses. Ega ma vist hiina või jaapani keelt enam ära ei õpiks.
Eesti ja Venemaa suhted on keerulised. Kas teie meelest peaks Eesti ja Venemaa suhteid parandama?
Vaadake, minu töös ei ole kohta poliitilistel teemadel rääkimiseks. Riikidevaheliste poliitiliste suhete arendamine on Moskva saatkonna ülesannete hulgas.
Kas soovitate eestlastel Peterburgi tihedamini külastada, tulla ekskursioonile, teatrisse, restorani?
Loomulikult. Kohtasin eestlasi, kes polnud siin käinud nõukogude ajast saadik. Nad märkisid, et kõik oli Venemaal paremuse poole liikunud. Peterburi külastamine paneb inimesi imestama. Siin toimub väga suurel hulgal kultuurisündmusi. Pärast siin vaimustavas linnas viibimist soovitakse väga hea meelega kordi ja kordi tagais tulla.
Milles teie töö seisneb?
Juhatan Eesti esindust, minu alluvuses töötab 18 inimest. Meie peamine ülesanne on viisataotluste läbivaatamine. Lisaks minule töötab esinduses viis diplomaati, konsulit. Iga päev võtab üks konsulitest inimesi vastu ka dokumentide väljastamiseks ja dokumnetide vastuvõtmiseks, millega taotletakse passi, elamisluba, tõendeid, küsitakse konsulaarabi. Püüame Venemaaga edendada ka majanduslikke, kultuurilisi ja turismialaseid sidemeid. Meie abiga korrladatakse kultuurisündmusi, seminare, konverentse. Osaleme ka ise aktiivselt seminaridel, ärikohtumistel ja teiste diplomaatide korraldatud kultuurisündmustel. Meie tööpäev ei piirdu kaheksa tunniga.
Mul on hea meel, et minu kolleege hinnatakse. Tihti kuuleme koanikelt tänusõnu konsullaarabi eest või toe eest ürituste korraldamisel. See on töö eest parim tasu. Muuses on viimase kahe aasta jooksul välja antud rekordarv viisasid.
See tähendab, et Eestis käib suur hulk inimesi?
Jah. Kahel aastal (2017 ja 2018) vaadati meie esindustes Peterburis, Moskvas ja Pihkvas läbi ligi 220 000 viisataotlust.
Mis eesmärgil venelased Eestit külastavad?
Enamik käib turismireisil või kellelgi külas. Mõnel taotlejalt võib reisil olla mitu eesmärki. Tahaks ära märkida ka selle, et palju viisasid väljastatakse kultuuri- ja spordiüritustel osalemiseks. Meie Peterburis asuv esindus on väljastanud palju viieaastaseid viisasid (see on Schengeni viisa maksimumpikkus).
Kui tihti viisa andmisest keeldute ja mis põhjustel?
Seda juhtub väga harva. Meie jaoks on oluline, et reisi tegelik eesmärk ühtiks sellega, mis taotluses kirjas. Eesti ametnike väljastatud viisa kehtib kogu Schengeni viisaruumis, nii et peame reisi eesmärki hoolikalt kontrollima.
Enne Peterburgi töötasite Pihkvas. See on väike linn. Mida te seal peale töö veel tegite?
Jõudsin Pihkvasse 2007. aastal. Esialgu pidin sinna jääma kaheks aastaks, aga minu sealoleku aega pikendati ja nii töötasin Pihkvas 4 aastat ja 11 kuud. Pärast seda saadeti mind Eesti saatkonda Berliinis.
Mul on Pihkvas sõbrad, veetsime oma vaba aja koos. Korra nädalas käisime nendega peotantsutunnis. Kuigi ma ei tantsi siiani eriti hästi. Pihkva on muidugi Peerburist palju väiksem, aga üht-teist oli seal ikkagi teha.
Te ei puutunud Pihkvas kokku tülinorimisega?
Ei. Ma olen rahumeelne inimene. Ma arvan, et sellest sõltub palju. Igal pool võib midagi juhtuda, olgus see suur või väike linn. Aga ma pole kuulnud, et Pihkvas või Peterburis oleks palju huligaane.
Kas metrood kasutasite?
Ei, ma sõidan autoga. Aga need meie töötajad, kes metrood kasutavad, ütlevad, et see on kiire ja mugav.
Kas käite siin ka kontsertidel, näiteks Filipp Krikorovi omal?
Tean seda muusikut, aga tema kontertidel pole ma veel käinud.
Kas „Leningradi” kuulate?
Ei ole kuulanud. Ega ma ei saa öelda, et oleksin suur muusikaasjatundja.
Kas spordimaailma tunnete? Vaatate jalgpalli või hokit?
Ma olen vist maailmas ainus inimene, kes ei vaata jalgpalli ega muid spordiülekandeid. Kunagi olen tegelenud ratsutamisega.
Kui palju teil lapsi on, kui vanad nad on?
Mul ja minu naisel on kolm last. Poeg on 18-aastane, vanem tütar on 14 ja noorem 10.
Milliseid keeli teie lapsed oskavad?
Vabalt kolme keelt: eesti, saksa ja inglise. Nüüd õpivad nad Eestis, koolis õpivad nii prantsuse kui vene keelt.
Millised Peterburi restoranid on teie lemmikud?
Unustan restoranide nimed kogu aeg ära ja pean neid oma abikaasa käest kogu aeg üle küsima. Mulle meeldivad Rubensteini tänava kohvikud, samuti Liteinõ ja Kirošnaja tävava restoranid.
Peterburis on väga populaarne shawarma (Lähis-Idast pärit kebabisarnane roog)...
Jah, tean seda, muidugi. Minu jaoks on see nagu türgi kebab. Elasin Berliinis, kus on palju türklasi. Nead müüvad seal ka palju kebabi ja ma harjusin maitsega ära. Minu meelest on kebab natuke parem. Muidugi olen ka siin shawarmat söönud. Lihtsalt, see pole toit, mida igapäevaselt süüa.
Millised kohalikud tooted teile enim meeldivad?
Kuivikuid. Präänikud ei ole minu jaoks, aga mu lapsed armastavad neid. Pelmeenid loomulikult. Okroška meeldib väga, see on imehea. Eestis polnud ma seda varem söönud. Pean ütlema, et kohalikest metsadest korjatud seened on suurepärased. Samu seeni saab ka Eestis, aga siin on seenetoidud rohkem levinud. See sõltub muidugi aastaajast. Mulle meeldib väga, kui lauale tuuakse midagi, mis on pärit kohalikust metsast. Esmatähtis, et kokk oleks tasemel, siis on kõik rahvustoidud väga maitsvad.
Kas olete ka kohalikku õlut proovinud?
Ma ei ole eriti õllesõber, nii et selle kohta ei oska öelda. Aga olen märganud, et kaasmaalased armastavad vene õlut. Ma isiklikult eelistan kohvi ja jõhvikamahla.
Ametialane tegevus
2018 Eesti peakonsul Peterburi peakonsulaadis
2016-2017 Konsulaarabi osakonna juhataja välisministeeriumis
2012-2016 Minister-nõunik Eesti saatkonnas Berliinis
2009-2012 Peterburi peakonsulaadi Pihkva esinduse juhataja
2007-2009 Peterburi peakonsulaadi Pihkva esinduse konsul
2005-2007 Välisiministeeriumi konsulaarosakonna töötaja
2004-2005 Välisministeeriumi Armeenia, Azerbaidžaani ja Gruusia lauaülem
2001-2004 Konsulaardiplomaat Berliini saatkonnas
1999-2001 Välisministeeriumi konsulaarosakonna töötajad1998-1999 Välisministeeriumi protokolliosakonna töötaja
Haridus
1997-1998 Eesti Diplomaatide Kool
1988-1994 Lingvistika- ja ajaloomagister, Stockholmi ja Uppsala Ülikool
Keeleoskus
Emakeel: eesti keel
Võõrkeeled: rootsi, inglise, saksa, vene, läti, hispaania ja prantsuse
