Isamaa volikogu: riikidele toetustena mõeldud 500 miljardit peavad kajastuma nende võlakoormuses
Poliitilises avalduses märgitakse, et Euroopa majanduse taaskäivitamise kava peab olema kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega; toetama investeeringuid, mitte püsikulude ja maksukoormuse kasvu; kasvatama ettevõtete konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning kajastama ausalt ja läbipaistvalt riikidele tekkivaid kohustusi.
Neljast teesist võib kõige enam valitsuse seisukoha kujundamisel rolli mängida Isamaa vaade võlakoormuse kajastumisele.
Euroopa Komisjoni taaskäivitamise kava näeb praegu ette, et Euroopa Liidu eelarvet kasvatatakse laenude toel 750 miljardi euro võrra, millest 500 miljardit suunatakse riikidesse toetustena nii, et see ei kajastu nende võlakoormuses, ja 250 miljardit antakse edasi soodsate laenudena. Isamaa leiab, et planeeritav 500 miljardi eurone toetuspakett peaks samuti riikide võlakoormuses nähtav olema.
Isamaa volikogu esimehe Sven Sesteri sõnul on pikaajalises vaates oluline, et kõik majanduse taaskäivitamise kavaga kaasnevad kohustused kajastuksid ausalt ja läbipaistvalt liikmesriikide võlakoormustes. "Näiliselt on tegemist toetusega, kuid see toetus on tegelikult laen, mis tuleb pikemas vaates tagasi maksta. Me ei saa anda lõdva eelarvepoliitikaga riikidele signaali, et nad ei pea tekkivaid kohustusi deklareerima."
Sester lisas, et kavandatud laenud ja toetused tuleb suunata ettevõtete toetamiseks, mitte jooksvate kulude katteks. "Investeeringud peavad looma arenguhüppe innovatsioonis ja keskkonnasäästlikes tehnoloogiates. Sellest sõltub nii Eesti kui ka Euroopa majanduse tulevik," ütles Sester.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul peab 750 miljardi euro suurune kava olema kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega. "Kriisist väljumise kava ei saa tulla seni kokku lepitud põhimõtete arvelt ega viia Euroopa Liidu hiilivale föderaliseerumisele. Liikmesriikide iseotsustamisõigus peab säilima," ütles Seeder.
