Kas Estonia vrakki tuleks uuesti, põhjalikumalt uurida? Kaja Kallas toetab mõtet, teised parteiliidrid kõhklevad

Eesti Päevaleht kutsus juhtkirjas üles hukkunud parvlaeva Estonia vrakki uuesti ja põhjalikumalt uurima, sest hulk küsimusi on siiani õhus. Selline samm saaks mõistagi teoks vaid poliitilise huvi korral. Praegu paistab, et uut ekspeditsiooni vrakile toetab sõnaselgelt ainult Reformierakonna liider Kaja Kallas.

Reformierakonna esinaine Kaja Kallas ütles Delfile, et on palju küsimusi, mis ka 25 aastat pärast Estonia hukku on justkui vastuseta.

"Iseenesest ma ei tea, kas see uus uurimine midagi annaks, osa uurimisi ka lihtsalt ei vii mitte kuhugi, sest neid vastuseid ei olegi võimalik leida," sõnas Kallas. "Aga kui oleks võimalik, siis ma arvan, et täiendav uurimine võiks olla mõistlik."

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder leiab, et Estonia hukkumise uue uurimise küsimust võiks arutada, kuid tal pole seisukohta, kas uus uurimine on vajalik või mitte.

"Väga paljudel inimestel on arusaam, et me ei ole teinud kõike selleks, et kogu tõde teada saada ja eks tehnoloogilised ja tehnilised võimalused ole 25 aastaga samuti paranenud," sõnas Seeder. "Minu arvates on see asi, mida peaks arutama asjaosalistega. Me peaksime mõtlema ja läbi arutama, mida uut on meil võimalik saavutada ja välja selgitada," lisas ta.

Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar on Estonia huku uue uurimise vajalikkuse suhtes kõhkleval seisukohal.

"Kui on selge, et on välja tulnud asjaolusid, mis ütlevad, et eelmine uurimine ei ole andnud piisavalt vastuseid, siis tuleb seda loomulikult arutada," sõnas Saar.

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles eile Delfile, et loomulikult tekitavad mitmed laevaõnnetusega seotud asjaolud küsimusi, millele senised uurimised on püüdnud ka vastuseid anda.

"Täiendava uurimise puhul peaks meil siiski enne olema väga selge, millist uut infot saame aluseks võtta ning mida sellega saavutada, et me ei tekitaks kõigile kaotusevalus lähedastele vaid uut pettumust ja üleelamisi," sõnas Ratas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehelt ja siseministrilt Mart Helmelt ning partei aseesimehelt ja rahandusministrilt Martin Helmelt polnud tänase päeva jooksul võimalik kommentaari saada.

Estline'ile kuulunud reisiparvlaev Estonia hukkus tormisel Läänemerel ööl vastu 28. septembrit 1994. Laevas olnud ligi tuhandest reisijast ja meeskonnaliikmest õnnestus eluga pääseda vaid 137 inimesel.

Ametliku uurimiskomisjoni hinnangul põhjustas laeva põhjamineku vöörivisiiri lukkude purunemine lainete survel, mistõttu visiir kukkus eest, tõmbas selle käigus pärani vöörirambi ja vesi pääses autotekile.

Laeva ehitaja tellimusel koostatud raporti kohaselt oli Estonia aga tegemata jäetud hooldustööde tõttu juba ammu enne õnnetust väga halvas seisukorras ega poleks tohtinud seetõttu merele minna. Samuti puudus vöörirambi tagant avamerel sõitmiseks nõutav täiendav veekindel uks, mis takistaks õnnetuse korral vee pääsemist autotekile.

Laevahuku ümber ringleb ka kõikvõimalikke vandenõuteooriaid alates pommiplahvatusest laeva pardal kuni piirkonda tabanud veealuse maavärinani.