Keskerakond pannakse Euroopa liberaalide seas pikaajalise järelevalve alla
Euroopa liberaalsete parteide ühendus ALDE arutab täna raportit Keskerakonna otsuse kohta moodustada valitsus EKRE-ga.
Euroopa liberaalsete parteide ühenduse (ALDE) kongressil Ateenas tuleb muuhulgas täna arutusele spetsiaalne raport, mis otsustati koostada Keskerakonna tegevuse kohta peale EKRE -ga valitsuse moodustamist.
Ehkki ALDE-s kevadel tekkinud esmased reaktsioonid, mis läksid isegi üleskutseteni Keskerakond liberaalsete parteide ühendusest välja heita, on taandunud, tehakse heakskiitmisele esitatud dokumendis ettepanek võtta peaminister Jüri Ratase juhitav valitsuskoalitsioon ja selle tegevus pikemaajalise monitoorimise alla.
Riigikogu valimiste järel Keskerakonna poolt moodustatud koalitsioon paremäärmusliku EKRE-ga pani Euroopaski kulmusid kerkima. Mõnedki Lääne-Euroopa liberaalsete parteide esindajad küsisid koguni, kas Keskerakonda saab enam sellesse poliitilisse gruppi sobivaks pidada?
Lõhuti stabiilsus
Seisukoha kujundamiseks lepiti ALDE-s suvel kokku, et valitsuse tegevuse kohta koostatakse raport, mille panevad kokku üks Hollandi ja üks Taani liberaalete jõudude esindaja. Seda arutataksegi täna hommikul Ateenas ALDE nõukogu kogunemisel.
Delfi on näinud ALDE nõukogu liikmeile laiali saadetud raportit ja selle sõnastus Eestis toimuva kohta on üpris otsekohene.
„Eesti poliitika traditsiooniline stabiilsus sai murtud, kui Keskerakonna juhtimisel moodustati aprillis uus valitsus,“ seletatakse raportis Eestis toimuva kohta. „Alates koalitsiooni moodustamises on EKRE väljaütlemisi ja tegevusi iganädalaselt hukka mõistetud,“ kirjeldavad raportöörid Tallinna palavikulist poliitilist olukorda.
Illiberaalsed vaated
ALDE raport kirjeldab, et nende vaates on Eesti valitsusega seotud peamisteks muredeks paremäärmusliku EKRE poolt kaitstavad illiberaalsed vaated. „EKRE defineerib end migratsioonivastase, venevastase, Euroopa-vastase, feminismi- ja LGBT vastase parteina, kelle peaülesandeks on Eesti etniline säilitamine. Sellised vaated seavad ohtu demokraatia ja võivad kujutada endast ohtu liberaalsetele väärtustele,“ teatab dokument üldises vaates.
Aga siis tuuakse ära ka konkreetsed etteheited:
-Sõltumatute institutsioonide nagu näiteks peaprokuröri ametikoha politiseerimise oht on suureks mureks, sest see võib õõnestada õigusriiki ja kohtute sõltumatust.
-Kaalul paistab olevat ka sõnavabaduse, avaliku arvamuse, vähemuste õiguste austamine, sealhulgas venekeelse elanikkonna ja LGBT kogukonna oma.
-Märgitakse ära ka ajakirjanikele osaks saavad teravad arvustamised, kui need esitavad valitsuse ja eriti EKRE kohta kriitilisi vaateid.
-Eriti suure tähelepanuga märgitakse ära koalitsioonileppe punkt, mille järgi korraldatakse 2021. aastal rahvahääletus, et defineerida põhiseaduses abielu mehe ja naise vahelise liiduna. „See suurendab pingeid riigis,“ usuvad raportöörid.
Monitoorimine jätkub
Raporti järeldused, mis on Eesti koalitsiooni juhtumist ajendatud, on üpris teravad. Näiteks tõdetakse, et võimu andmine ekstremistlikule parteile nii, et see saab otsustada teatud oluliste küsimuste üle nagu sõnavabadus või vähemuste õigused, kujutab ohtu demokraatiale ja põhiõigustele ning seeläbi liberaalsetele vaadetele, mida ALDE-sse kuuluv erakond peaks edendama.
„Peab olema vastuvaidlematu tõsiasi, et ekstremistlikke parteidega valitsusse kuuluvad liberaalsed erakonnad tagavad sellise koalitsiooni tegevuses liberaalsete väärtuste kesksuse,“ öeldakse paberis.
Seetõttu resümeeritakse Keskerakonna kohta järgmiselt: „ALDE partei büroo leiab, et Eesti olukorra kohta tõstatatud mured on jätkuvalt aktuaalsed Kuigi selget rikkumist pole valitsuse tegevuse tõttu aset leidnud, on seetõttu edasine monitoorimine vajalik. ALDE büroo jätkab olukorra jälgimist ja koostab uuendatud raporti järgmiseks nõukogu koosolekuks 2020. aasta kevadel.“.
