Kirikud küsivad riigilt raha, peapiiskopi sõnul ka regulaarseid kohtumisi teadusnõukojaga
(586)
Suuremate kristlike kirikute juhid tahavad, et valitsus lisaks nad piirangutest tulenevate majanduslike kahjude eest toetusmeetmete saajate hulka, lisaks täiendavat toetust siseministeeriumilt. Peapiiskop Urmas Viilma sõnul soovitakse ka regulaarseid kohtumisi Kristian Jaani ja teadusnõukoja liikmetega.
Uute piirangute järgi ei ole 28. märtsini lubatud korraldada avalikke jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi, välitingimustes on lubatud teenistused, milles osaleb kuni kümme inimest. Ootuspäraselt ei ole see kirikujuhtidele meeltmööda, piirangud pole nende hinnangul vältimatult vajalikud ega ka proportsionaalsed. Teisipäevasel konsistooriumi ehk luterliku kirikuvalitsuse istungil arutati koguni valitsuse korralduste vaidlustamise võimalust, avalikku kirja peaministrile ning õiguskantsleri poole pöördumist.
Sellistest sammudest siiski loobuti. Vähemalt praeguseks. Peapiiskop Urmas Viilma põhjendas koguduste juhtidele, vaimulikele ja kaastöölistele saadetud kirjas otsust sellega, et eri konfessioone esindav Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) saatis samal päeval peaminister Kaja Kallasele ja veel neljale valdkonnaministrile ühispöördumise. Oma kirjas selgitas peapiiskop, et pöördumise sisuks oli rida ettepanekuid , kuidas kirikuid paremini kaasata, ühtlasi soovivat EKN regulaarseid kohtumisi siseminister Kristian Jaaniga ning võimalusel ka teadusnõukogu liikmetega.
Delfile põhjendas peapiiskop teadusnõukogu liikmete ja kirikute esindajate kohtumise vajalikkust sellega, et nõnda valitseks parem omavaheline mõistmine ning edasine koostöö oleks ladusam. "Kirikute juhtidele tundub, et meid ei ole päris hästi mõistetud ja võib ka juhtuda, et meie ei oma päris lõpuni arusaamist, kuidas ja millest lähtuvalt teadusnõukoda oma ettepanekuid valitsusele teeb."
Kommunikatsiooniprobleemid?
Ka regulaarsed kohtumised ministriga on Viilma sõnul väga tähtsad. Sel moel saaksid valitsus ja EKN uued, usulisi ühendusi puudutavad regulatsioonid enne nende kehtestamist läbi rääkida. Kuniks valitsusse kuulus rahvastikuminister Riina Solman, kelle pädevusse usuasjad kuulusid, selline koostöö sujuvalt laabuski. Kuna uues valitsuses rahvastikuministrit enam ei ole, oleks Viilma sõnul igati loomulik, et regulaarsed kohtumised jätkuksid nüüd siseministriga.
Nii eeldasid kirikute esindajad, et senine töökorraldus jätkub. Nii ei ole see aga uue valitsusega läinud ning eelmisel nädalal kokkulepitud piiranguid kirikute esindajatega ei kooskõlastatud. "Pidasime seda üllatuslikuks ega mõista seda," ütles Viilma. "Samal ajal rõhutasid valitsuse kõneisikud, kuidas kaubanduskeskuste esindajatega on peetud läbirääkimisi ja jõutud kokkulepeteni."
Peapiiskopi sõnul on kirikujuhtidel olnud aastatepikkune hea koostöö kõigi koalitsiooniga ning ta avaldas soovi, et see jätkub ka tulevikus. "Loodan, et hetkel on olnud pigem tegemist kommunikatsiooni puhul arusaamatusega."
Pöördumise fookuses raha
Ministriteni jõudnud EKN-i pöördumine osutus siiski vähem mahukaks. Peamine fookuses olid piirangute tõttu usuliste ühendustele tekkiv majanduslik kahju ning toetusmeetmed, kohtumisprivileegide küsimine oli kirjast välja jäänud. Üheks pöördumise ettepanekuks oli, et usulised ühendused lisataks töötukassalt kehtestatud piirangutest tulenevate majanduslike mõjude leevendamiseks toetuse saajate nimekirja. Olgu märgitud, et eelmisel kevadel neile töötasusid läbi töötukassa abipaketi hüvitatigi.
Lisaks tahab EKN, et usulistele ühendustele tagataks läbi siseministeeriumi täiendav toetusmeede. EKN president peapiiskop emeeritus Andres Põderi sõnul on see tarvilik mitmel asjaolul. Näiteks on sise- ja välisturismi äralangemise tulemusena paljud pühakojad nii suuremates linnades kui ka maakohtades kaotanud olulise osa oma sissetulekutest. Mõjutatud on ka koguduste ja kloostrite külalistemajad ja hostelid, kuhu pole tervisekriisi tõttu pikema perioodi vältel külastajaid jagunud. Nüüd, mil avalikud üritused on keelatud, kaotab kirik ka kõik korjandustega seotud tulud.
Samuti on välistatud võimalus teenida tulu kirikuid kontsertideks välja üürides ja kogudustele kuuluvalt kinnisvaralt. "Välis- ja siseturismi äralangemine puudutab otseselt ka nende koguduste sissetulekuid, kes on omale kuuluvaid hooneid välja üürinud ettevõtetele või ühingutele, kelle tegevusalad on vahetult seotud turismiga. Kogudused on juba aasta jooksul rahuldanud nendelt üürnike taotlusi üüri vähendamiseks või tasumise ajatamiseks," selgitas Põder.
Kinnisvara, ülalpidamisega ja infoloogiliste kulutuste kõrval põhjendab Põder lisatoetuse vajadust ka vaimse tervise küsimustega. "Kogudused ja vaimulikud annavad oma igapäevases tegevuses vaimulikku ja hingelist abi nii koguduseliikmetele kui teistele inimestele, kes seda soovivad. Selle abi osutamise korraldamisega seonduvad praktilised kulud, millede hüvitamist ei paluta nendelt inimestelt, kes seda abi saavad."
Palvused rahvusringhäälingusse
Peale toetuste küsimise avaldati pöördumises lootust, et ERR-i kanalitesse lisatakse eesti- ja venekeelsed telepalvused, nii nagu olid eelmise aasta märtsist maini. Põder selgitas, et palvused valmistaksid ette EKN-i liikmeskirikud, pidades silmas põhimõtet, et kõik neist oleksid esindatud.
Analoogselt eelmisele aastale, loodab EKN, et palvuste eetrisseandmise eest tasub rahvusringhäälingule siseministeerium.
