Kooseluseaduse mõjud: 59 sõlmitud kooselulepingut, mitu kohtuvaidlust ja kasvav toetus samasooliste abielule
Kooseluseadus hakkas kehtima 2016. aastal. Selle aasta jooksul sõlmiti 43 kooselulepingut. 2017. aastal on sõlmitud 16 kooselulepingut.
Notarite koja andmetel on sõlmitud lepinguid nii sama- kui erisooliste paaride vahel, kuid täpsem statistika puudub. Samas võib koja hinnangul eeldada, et enamus kooselulepingutest on sõlmitud samasooliste, kuid osad ka erisooliste paaride vahel.
Kooseluseadus lubab peresisest lapsendamist – reeglina juhul, kui lapsel on vaid üks ametlik vanem. Rakendusaktide puudumise tõttu ei kantud kooseluseaduse alusel toimunud lapsendamisi rahvastikuregistrisse. Veebruari keskpaigas tegi Tallinna halduskohus otsuse, millega kohustas siseministeeriumi kandma rahvastikuregistrisse ühe kooselupere lapsendamise, ministeerium otsust edasi ei kaevanud ja lahendas tehnilise probleemi, lapsendamisi kantakse seega kenasti registrisse.
Kooseluseadus on sünnitanud ka rea teisi kohtuasjasid. Näiteks otsustas Tallinna halduskohus veebruaris, et riik on kooseluseaduse rakendusakte mitte vastu võttes põhjustanud väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse läbi kahju seksuaalvähemuste kaitsjana tuntud Reimo Metsale. Kohus mõistis justiitsministeeriumilt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot. Justiitsministeerium kaebas otsuse edasi.
Tänaseni kestab vaidlus selle üle, kas USAs Eesti kodanik Kristiinaga abiellunud Ameerika Ühendkuningriikide kodanik Sarah'l on õigus Kristiinaga koos Eestis elada, ehk kas samasooliste partnerite vahel sõlmitud abielu võiks olla aluseks välismaalaste seaduse mõttes, et asuda elama oma abikaasa juurde.
Tallinna halduskohus tõdes oma Sarah' taotlust toetavas otsuses, et alates 1.01.2016 Eestis kehtiv kooseluseadus tähendab, et Eesti õiguskord on aktsepteerinud samasoolisi paare perekonnana ja kohtul ei ole kahtlust, et neile laieneb põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse.
Vaidlus elamisloa väljastamisest keelduva politsei- ja piirivalveametiga kestab ja ringkonnakohtu otsust on oodata oktoobri teises pooles. Küll aga otsustas riigikohus anda Sarah'le esialgse õiguskaitse raames õiguse Eestisse jääda, sest muidu oleks ta pidanud iga kolme kuu tagant Eestist lahkuma.
Vaidluses Kristiinat ja Sarah't esindava Eesti Inimõiguste Keskuse jurist Kelly Grossthal ütles, et kuigi tundub, et see pole ehk otseselt seotud kooseluseadusega, on siiski oluline märkida, et riigikohus on tänaseks kinnitanud samasooliste partneriga isikute õigust perekonnale ja selle kaitsele ning seega võiks kooseluseaduse tühistamine tähendada põhiseaduslikku kriisi.
Rakendusaktide puudumisega kaasnev segadus on Grossthali sõnul laiem ja tekitab rea probleeme:
o koosellunud ei saa esitada ühist tuludeklaratsiooni, kuigi neil on selleks õigus;
o kooselu ei ole võimalik erimeelsuste korral "lahutada";
o abiellumisel ei ole võimalik kontrollida, kas sama inimene on juba kellegi teisega kooselus;
o kaitseväe missioonil hukkunud sõjaväelase abikaasale ja kooselupartnerile on ette nähtud hüvitis, mida ei saa maksta kooselu puhul enne, kui on vastu võetud rakendusseadus.
KOMMENTAAR | Kelly Grossthal: kasvanud on ka samasooliste partneritega paaride abielu pooldajate hulk
Mitmed poliitikud on avaldanud arvamust, et Eesti pole kooseluseaduseks veel valmis ja teema lõhestab ühiskonda liigselt. Nagu vastuoluliste teemade puhul ikka, tihti jääb kõlama teravam väljaütlemine, kuid tegelikult on toetus samasooliste partneritega paaride õigustele ühiskonnas pigem tõusnud.
Sel kevadel Turu-uuringute AS poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitab, et võrreldes kolme aasta taguse ajaga peab homoseksuaalsust vastuvõetavaks seitse protsenti rohkem inimesi. Lisaks on võrdsustunud kooseluseaduse pooldajate ning vastaste hulk.
Vaatamata teravale debatile eestikeelses avalikus ruumis, toetab kooseluseadust lausa 56 protsenti inimestest, kelle põhiline suhtluskeel on eesti keel ning vastu on 37 protsenti. Nooremate põlvkondade ja üliõpilaste seas ületab toetus juba 70 protsenti ning alla 50-aastaste inimeste seas on kõikides vanusegruppides toetus palju suurem kui vastuseis.
See kõik näitab, et kooseluseadusega hirmutamine pole laiemalt oma eesmärki täitnud, Eestis ei ole tekkinud massilist vastuseisu LGBT inimeste õiguste riiklikule tunnustamisele, pigem vastupidi, viimase kolme aastaga on oluliselt kasvanud ka samasooliste partneritega paaride abielu pooldajate hulk, mis on nüüdseks 39 protsenti.
Näeme oma koolitustel ja seminaridel tihti nooremate inimeste siirast üllatust, kui nad saavad teada, et Eestis ei saa lesbid ja geid abielluda. Kooseluseadusest on saanud seega mõneti põlvkondlike väärtuste lakmuspaber ja sellele tasub mõelda täna juba igal parteil ja poliitikul, kel pikem poliitkarjäär alles ees.
