Krista Fischer: Eesti on läinud epideemia efektiivse tõkestamise teed! Karjaimmuunsuse planeerimisega tõmbaksime sellele kriipsu peale
"Esiteks, kõik andmed näitavad et Eestis on nakatumine alla läinud. Lisan pildi nakatunute arvudest teisipäevast neljapäevani (sellepärast, et nädala algused ja lõpud on suurema varieeruvusega ja see nädal pole veel läbi ka). Nagu näha, on algne eksponentsiaalne kasv asendunud selge langusega. Aga päris nullis me siiski veel ei ole," märgib ta Facebookis. "Mida see tähendab? Üldiselt seda, et tõenäosus tänaval ringi liikudes või poes käies aktiivselt viirust levitava isikuga kohtuda on väga väike ja ei tasu paanikasse minna, kui tundub, et äkki möödusid vastutulijast liiga lähedalt. Samuti on igati tore, et lapsed jälle trenni saavad (kui trenn toimub õues) ja ma isiklikult ei oleks mures, kui näiteks 7-aastastel see 2+2 seal ideaalselt ei õnnestu."
Fischer toonitab, et peaksime siiski olema mõistlikud ja ettevaatlikud - hoidma oma otsekontaktidega suhtlusringi pigem väikesena, võõrastele külje alla ei trügi, suguvõsa kokkutulekuid ei korralda. "Viirus ei ole siiski veel kadunud!"
Kuidas aga edasi minna, pikemas perspektiivis, küsib ta. "Räägitakse sellest, et karjaimmuunsus on vältimatu. Mina ei ole sellega nõus," leiab Fischer.
Põhjenduseks toob ta välja kolm fakti:
1. Eesti on läinud epideemia efektiivse tõkestamise teed ja see on siiani õnnestunud. Kui edasi plaanida karjaimmuunsust, siis tõmbaksime sellele kriipsu peale.
2. Itaalia analüüs hindas, et Bergamos saavutati karjaimmuunsus 67% nakatumisel (eeldades 50% asümptomaatilisi). Kogu rahvastikust suri seal Covid-19 tagajärjel 0,57% (haigestunutest hinnanguliselt 0,95%)
3. The Economistis avaldatud analüüs näitas, et keskmiselt kaotasid Covid-19 tagajärjel surnud 11 aastat oma elust. Nendest kahest allikast saame Eesti kontekstis: karjaimmuunsuse hind on 0,0057* 1,3milj = 7410 surnut ja 7410*11=81510 kaotatud eluaastat.
"Isegi kui me miskipärast usume, et Eestis jääks suremus poole väiksemaks (väiksem rahvastikutihedus, teistsugune kultuur kui Itaalias?), kas 40 000 kaotatud eluaastat oleks meile vastuvõetav," hindab ta.
Fischer arvab, et vaja on väga korralikku, kvaliteetsetel ja kiiresti laekuvatel andmetel tuginevat seiresüsteemi, kuhu laekuks andmed nii uute nakatunute kui juba antikehadega isikute kohta. Samuti on kasu erinevatest kontaktide jälgimise süsteemidest, et aru saada kus tekib potentsiaalne nakkusoht. "Vaja on head valmidust lokaalsetele kolletele reageerimisel, et viirus ei pääseks enam kaootiliselt levima üle Eesti. Samuti on vaja, et me kõik käituksime mõistlikult - mis ei tähenda paanikat, aga korralikku hügieeni (kätepesu), võõrastega distantsi hoidmist ja vajadusel ka maskikandmist kinnises avalikus ruumis."
