Lasnamäe külje all tegutsev haisev asfalditehas töötab ilma kasutusloata ning tegutseb ebaseaduslikult
Kaebuseid esitati ka keskkonnainspektsioonile ning keskkonnaametile, telliti ka mõõtmised, mis täpsustaks, kas tehasest tuleb lubatust rohkem saaste- või lõhnaaineid. Mõõtmistulemused näitasid, et kuigi tehas rikub oma olemasolevat õhusaasteluba, siis seadusega sätestatud õhusaaste piirmääre ei ületada. Juba mullu sügisel lubas tehas vahetada oma kütuse, mis vähendaks võimalikku reostust ning algas aktiivne töö uue õhusaasteloa taotlemiseks.
Talvel peatus töö karjääris ning asfalditootmine jäi pooleli. Korstnad hakkasid huugama uuesti 24. aprillil ning esimese päevaga laekus keskkonnainspektsiooni ametnikele 30 kaebust, kõik sellel teemal, et tehas tekitab Lasnamäel lõhnahäiringuid. Sügisene üleminek diisliküttele ei õnnestunud ning ettevõte lubas hiljemalt sügiseks minna üle gaasiküttele, lisaks plaanitakse kolida osa tegevusest Lasnamäelt ära Tartusse.
Puudu maakasutusluba
Õhusaasteloa uuendamise käigus ilmnes inspektsioonile veel see, et Verston Ehitus OÜ tegutseb Väo karjääris ilma maakasutusloata. Seda infot kinnitas Delfile ka maa-amet.
Karjäär on antud rendile maavarade kaevandamiseks osaühingule Paekivitoodete Tehas, mis on omakorda allrendile andnud osa maast Verston Ehitusele. Vastavalt maapõueseadusele saab rentnik maad allrendile anda vaid maa-ameti nõusolekul. "Tänase päeva seisuga kaevandaja maa-ameti poole pöördunud ei ole. Seega puudub Verston Ehitus OÜ-l maakasutusluba," selgitas maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind.
Lind jätkas, et ameti esindajad on asfalti tootva ettevõtte esindajatega kohtunud ning neile selgitanud, et Verston Ehitus tegutseb karjääris ebaseaduslikult ning toonud välja asjaolu, et riik ei saa lubada maa ebaseaduslikku kasutamist.
Niisiis peaks maa-ameti sõnul maa ametlik rentnik - Paekivitoodete Tehase OÜ - maa-ametile esitama allrendi andmise taotluse, et Verston Ehitus üleüldse seadusega kooskõlastatult Väo karjääris tegutseda saaks. Ametkonnale teadaolevalt on kaks ettevõtet taotluse kooskõlastamiseks omavahel ühenduses olnud, kuid maakasutustaotlust pole veel esitatud.
Ettevõtete sõnul paberid korras
Paekivitoodete tehase tegevdirektor Kuldar Õunapuu sõnas, et maa-ametiga pole ühendust võetud ning mingit seaduserikkumist ei toimu. "Maa-amet meie poole, ega meie nende poole, otseselt pöördunud ei ole."
Küsimusele, miks on kooskõlastus puudu, kostis Õunapuu, et sellel ajal kui Verston Ehitus asfalditootmise karjääri kolis, polnud kooskõlastamist vajagi. "Verston Ehitus tegutseb meie territooriumil vastavalt koostöölepingule, nad ei maksa meile mingit renti, me tegutseme koostöölepingu alusel!"
"Meie pole ühtegi seadust rikkunud. Meil on tõepoolest rendileping maa-ametiga, kus on kirjas, et maad ei tohi rendile anda ja seda pole me teinud," lõpetas Õunapuu.
Verston Ehitus OÜ juhatuse esimees Veiko Veskimäe sõnul ei tegutseta samuti karjääris ebaseaduslikult. "Meil on olemas leping, mille alusel me seda maad kasutame," sõnas Veskimäe.
Ta tõi välja, et ettevõte taotleb saasteloa muutmist, mille jaoks on tarvis esitada ka maaomaniku nõusolek, kuid see, et saasteluba ei saa muuta enne kui maa kasutamiseks puudub luba, Veskimäe ei pidanud probleemiks.
Saasteloa muutmine seisab kasutusloa taga
Keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Dagmar Undrits osundas samuti, et õhusaasteloa muutmisest, mida Verston Ehitus taotleb, saab keelduda, kui puudub maakasutusluba.
Pabermajanduse rägastikus tõi Undrits välja, et kuigi ettevõtte asjaajamises on olnud puudujääke ja algatati järelevalvemenetlust, siis on keskkonnaameti seisukoht see, et õhusaasteload peavad saama uuendanud ja sellega kaasnevalt peab ettevõttele väljastama maakasutusloa.
"Me igal juhul pooldame saasteloa muutmist, sest kui me loa peataksime, siis meil poleks luba, millega me saaksime nende tegevust kontrollida. Kui me tunnistaksime loa kehtetuks või peatame, siis meil kontrolli ei ole. Seaduse järgi tohivad nad 500 töötundi töötada ikkagi ilma loata, mis kasu sellest on?" küsis Undrits.
Haisu vähendab vaid ettevõtte kolimine
Keskkonnainspektsioon, mis ametkondadele ebaseadusliku tegutsemise välja tõi, on kõige kriitilisem, nii kasutusloa osas kui ka lõhnahäiringu osas.
"Mis puudutab lõhnahäiringut, siis täiesti olematuks seda ilmselt ei saagi, kuna asfalditootmisega ikkagi kaasneb bituumenile iseloomulik lõhn. Siiski on võimalik lõhnahäiringut leevendada kütteliigi vahetamise ja muude meetmetega – näiteks on ettevõte juba tänase seisuga pikendanud tehase korstent 3 meetri võrra ja vahetanud põlevkivikütteõli välja diislikütuse vastu. Üheks oluliseks meetmeks võib olla näiteks tuulesuuna jälgimine, see tähendab ettevõte katkestab tegevuse, kui tuul puhub elumajade suunas," kommenteeris inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.
"Eelkõige oleks lahenduseks siiski asukoha muutmine, sest häiringud sõltuvad põhiliselt kahest asjaolust- objekti tehnoloogiast ja asukohast. Niinimetatud mobiilse tehase puhul on viimasega lihtsam probleemi lahendada," lõpetas ta.
Niisiis on võimalik, et Lasnamäel kurikuulsaks saanud maakasutusloata tehas kolib oma tegevuse jaanipäevast Tartusse.
