Maaeluministeeriumi kantsler: Arumäe andis ministrile volituse osas soovitusi
Delfi avaldab Illar Lemetti selgituse täismahus, niisamuti e-kirjad, mis teemale oluliselt valgust heidavad.
Kõik me võime eksida mingite faktidega, aga faktivigu on võimalik parandada. Nii eksis väsinud maaeluminister lennujaamas ajakirjanikega rääkides, kui väitis, et lepingu hr Urmas Arumäe advokaadibürooga allkirjastas kantsler. Lepingu allkirjastas minister ise, aga kindlasti ei ole tegemist teadliku valega, sest antud asjaolul ei ole laiemas kontekstis tähtsust.
Eksisin ka mina eile Postimehe ajakirjanikuga rääkisin, kui ütlesin, et „Aga ilmselt ei olnud mu teadmist, et tal selline büroogi olemas on“. Hiljem järele mõeldes meenus, et ministeeriumil oli vastava bürooga aasta esimeste kuude jooksul kirjavahetus ja andsin sellest kohe ka ajakirjanikule teada. Nii et olin büroo olemasolust teadlik, aga autoroolis olles ajakirjanikuga rääkides ei tulnud see korraga meelde. Aga jällegi, laiemas kontekstis ei oma see asjaolu mingit tähtsust.
Härra Arumäe rääkis oma vastustes Postimehe ajakirjanikule aususest, aga ei soovinud vastata, millist nõu ta ministrile andis. Minister oma tänases pressiteates väitis järgmist: „Kinnitan, et minu majavälise õigusnõunikuna töötanud Urmas Arumäe ei andnud mulle soovitusi volituse allkirjastamiseks või mitteallkirjastamiseks, vaid soovitas ära oodata justiitsministri vastus.“
Sel hetkel oli minister kindlasti juba reisist välja puhanud, asjaolud üle kontrollinud ja teadis, millest rääkis.
Allolevast meilivahetusest nähtub, et ministri jutt ei vasta tõele. Esiteks ei vasta tõele ministri väide, et hr Arumäe ei andnud talle volitus(t)e andmisega seotud soovitusi. Minister ise küsis neid soovitusi ja need ta ka sai ning neid ta ka arvestas. Üldvolitus jäi PRIA-le andmata, ühes kriminaalasjas anti erivolitus ja teises, mis oli seotud hr Arumäe advokaadibürooga, ei antud seda üldse.
Kõik see toimus augusti lõpus ja septembri esimestel päevadel. Seejärel küsis minister Justiitsministeeriumi seisukohta volituse vajalikkuse osas ja sai alles 27. septembril vastuse, et PRIA-l pole volitust tarvis. Ka Justiitsministeeriumile saadetavat kirja muudeti hr Arumäe soovituste alusel, mistõttu sellel kirjal puudub ministeeriumipoolse koostaja nimi. Kas asi on sellega lõppenud ja selgus on majas? Ei ole, sest vaatamata Justiitsministeeriumi seisukohale on volituse puudumine kohtus vaidlustatud ja selle vaidluse lõpptulemus pole teada. Seega võib volituse mitteandmine ühel hetkel ikkagi kaasa tuua olukorra, kus ministripoolne volituse andmisest keeldumine toob kaasa PRIA võimetuse esindada kohtus riigi huvisid ja seeläbi satub ohtu nii Eesti kui ka Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmine.
Kriitikat ei kannata ka ministri mitmed muud pressiteates esitatud seisukohad. Kuidas sai tal näiteks tekkida küsimus „Kas tõesti peab minister iga kohtuasja ajamiseks PRIA-le eraldi volituse andma“, kui ta ise jättis üldvolituse andmata?
Lisan ka 2. septembril ministrile saadetud e-kirja, mille saatsin õigusosakonna juhataja palvel ja milles juhin tähelepanu, et riigi huvide kaitseks tuleks PRIA-le volitus anda.
Järeldused saab igaüks ise teha.
Järgneb meilivahetus, mis tõestab Lemetti väiteid. Meile saab lugeda ka PDF kujul, siit.
From: Maido Pajo
Sent: neljapäev, 22. august 2019 07:50
To: Ingrid Raidme
Cc: Mart Järvik
Subject: FW: Üldvolituse andmine PRIAle
Ministri palvel -palun vaadake neid Urmas Arumäe seisukohti ja andke oma arvamus.
From: Urmas Arumäe | Arumäe & Sipari AB
Sent: kolmapäev, 21. august 2019 21:00
To: Maido Pajo
Cc: Mart Järvik
Subject: Vs: Üldvolituse andmine PRIAle
Seda veel, et ka homme antav ERIvolitus ei tuleks anda tähtajatult vaid konkreetse kohtuasja
lõppemiseni
Saatja: Urmas Arumäe | Arumäe & Sipari AB
Saatmisaeg: kolmapäev, 21. august 2019 20:57
Adressaat: Maido Pajo
Koopia: Mart Järvik ; Urmas Arumäe | Arumäe & Sipari AB
Teema: Vs: Üldvolituse andmine PRIAle
Tere
See on tegelikult olnud probleem ka Soosaarte kr asjas.
Nimelt esitab PRIA nõudeid kannatanuna oma nimel ja see on viga. PRIA ei saa oma nimel
menetlustes esitada. Kui ta on kriminaalmenetluses esitanud nõudeid kannatanuna, siis tegelikult
pidanuks ta esitama nõude riigi nimel, ehk siis kannatanu on riik PRIA kaudu. Kuna seda tehtud pole,
siis lõpuks pidi see juriidiline probleem päevakorda tulema ja asi juhtuma.
Kord on selline:
VV määruse „Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise kord“
(Vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 44’ lõike 7 alusel 30.08.2012 nr 71) § 1 järgi:
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise esindamise ja
kriminaalasja kohtumenetluses riigi kui kannatanu või tsiviilkostja esindamise ning
halduskohtumenetluses valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi asutus)
või selle ametniku esindamise (edaspidi kõik koos riigi esindamine) ja kohtumenetlusega riigile
kaasnevate kulude kandmise kord.
OLULINE! MENETLUSOSALINE, KANNATANU või KOSTJA jt EI SAA OLLA KEEGI MUU KUI RIIK!!! PRIA
ON SIIN JÄTKUVALT SEADUST RIKKUNUD ja KAHJUKS KRIMINAALASJADES EI SAA PROKURÖRID
SELLEST ARU, ET PRIA EI SAA OLLA KANNATANU EGA SELLISENA NÕUDEID ESITADA.
VVS § 441
. Riigi esindamine kohtus
(1) Riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana
on ministeeriumi valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda
üld- ja erivolitusi.
SEEGA VÕIB MINISTER ANDA ÜLDVOLITUSE PRIAle, AGA EI PEA SEDA TEGEMA;
MINISTER VÕIB ANDA PRIAle hoopis ERIVOLITUSE KONKREETSES ASJAS RIIGI
ESINDAMISEKS, AGA EI PEA KA SEDA TEGEMA. MINISTER VÕIB KA VANDEADVOKAADI
NIMETADA jne.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on Eesti Vabariigi Maaeluministeeriumi
valitsemisalas olev valitsusasutus. PRIA ei ole juriidiline isik, isegi ministeerium ei ole -
juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. PRIAl
puudub menetlusõigusvõime oma nimel nõudeid esitada ükskõik millises menetluses. PRIA
saaks esindada riiki, kui talle on selleks antud volitus (üld- või erivolitus) – kuni volitust ei ole on
toimingud olnud esindusõiguseta ja sellisena tühised.
SOOVITAN:
1) Anda PRIAle teada, et üldvolitust riigi esindamiseks minister hetkel PRIAle ega
ühelegi teisele struktuurile või nt advokaadile ei anna, sest enne soovib minister
aru saada kui palju on ministeeriumi haldusalas riigi esindamise väärpraktikat (st
esindatakse riiki ilma volituseta).
2) Minister annab PRIAle (22.08.19) erivolituse konkreetses asjas riigi esindamiseks.
3) Anda PRIAle teada, et nende senine praktika on olnud väär ja tegelikult on PRIA
siiani esindanud riiki kriminaal-, tsiviil- või halduskohtumenetlustes omavoliliselt ja
õiguskorda rikkudes. KUNA ON SUUR RISK, et PRIA esindusõigus seatakse
kahtluse alla veel teadmata kohtuasjades, siis tuleks PRIAl endal saata kõigis
pooleli asjades prokuratuurile, kohtutele jt. teatis, et neil puudus nendes
(pooleliolevates) asjades riigi esindamise õigus. Isegi kui see on „valus“ ja toob
kaasa mõne nõude esitamise n-ö aegumise, oleks see õigusriigile kohane
käitumine. Ei saa ju õigusriigis olla nii, et riik või tema valitsusasutused võivad
sedust rikkudes teha erinevates menetlustes, mida tahavad.
4) Kui PRIA on oma esindusõiguste puudumistest asjaomastele instantsidele
teatanud, tuleb PRIAl taotleda ministrilt volitusi riigi esindamiseks konkreetsetes
asjades. Antavate volituse tagasiulatavuse osas võtab minister seisukoha hiljem –
hetkel puudub selleks igasugune informatsioon!
Järgneva jutu osas arvan, et tegemist on avalik-õigusliku nõudeavaldusega (AÕNA): „PRIA valdkonnas
on kriminaalasjades tegemist alusetult saadud toetusraha tagasinõudmisega kriminaalmenetluse
käigus, algatamata selleks eraldi uut menetlust. Toetusraha õiguspärase kasutamise kontrolli ja
tagasinõudmise pädevus on üksnes PRIA-l. PRIA on sellised nõudevaldusi esitanud 2017. aastast
alates, kui selleks seaduses võimalus anti. Samuti on ta osalenud nende nõuete arutamisel kohtus,
senini ei ole volituse olemasolu kohta küsimusi tekkinud.“
See näitab meie riigi haldussuutlikkust ja õigusriigile sülitamist – on kahetsusväärne, et varem pole
esindusõiguse küsimust tõusetunud. Kahtlustan, et kohtud ilmselt ei tulnud selle peale, et PRIAl
vajalikud volitused puuduvad – igal juhul piinlik lugu.
Helista
Urmas
Saatja: Maido Pajo
Saatmisaeg: kolmapäev, 21. august 2019 18:30
Adressaat: Urmas Arumäe | Arumäe & Sipari AB
Koopia: Mart Järvik
Teema: FW: Üldvolituse andmine PRIAle
Palun ministri palvel, et vaataksid ja annaksid oma seisukoha!
Tervitades
Maido
From: Ingrid Raidme
Sent: kolmapäev, 21. august 2019 17:51
To: Mart Järvik
Cc: Maido Pajo
Subject: Üldvolituse andmine PRIAle
Tere
Pöördun seoses PRIAle antava volitusega, mille sisuks on PRIA volitamine esindama riiki
kohtuasjades, mis on seotud PRIA pädevuses olevate ülesannetega.
Sellise volikirja tegemise vajaduse tingis ühes käimasolevas kriminaalasjas vastaspoole advokaadi
tõstatatud küsimus PRIA esindusõiguse kohta. PRIA-l on vajalik kohtule oma esindusõigus tõestada
homme, 22. augustil.
PRIA valdkonnas on kriminaalasjades tegemist alusetult saadud toetusraha tagasinõudmisega
kriminaalmenetluse käigus, algatamata selleks eraldi uut menetlust. Toetusraha õiguspärase
kasutamise kontrolli ja tagasinõudmise pädevus on üksnes PRIA-l. PRIA on sellised nõudevaldusi
esitanud 2017. aastast alates, kui selleks seaduses võimalus anti. Samuti on ta osalenud nende
nõuete arutamisel kohtus, senini ei ole volituse olemasolu kohta küsimusi tekkinud. Samas Vabariigi
Valitsuse seadusesse on jäänud säte (§ 44.1 lg 1), et asutusel on vaja ministri volitust kohtus
esindamiseks tsiviil- ja kriminaalasjades ja sellele tuginevad hetkel vastaspoole advokaadid.
Samasugune volituse olemasolu küsimus on ilmselt tekkinud ka Rahandusministeeriumil, kuna ka
RaM andis Riigi Tugiteenuste Keskusele 2018. aasta lõpus üldvolituse riigi esindamiseks nii tsiviil kui
ka kriminaalasjades.
Kuna Vabariigi Valitsuse seaduse eespool viidatud säte nimetab ka tsiviilasju, siis kavandatud volikiri
sisaldab endast ka volitust esindada riiki tsiviilasjades, kuigi see küsimus ei ole tsiviilasjades veel
tõusetunud. Tsiviilasju PRIA tegevusvaldkonnas tuleb ette võrdlemisi harva (2018. aastal 2 asja) ja
need on samuti seotud toetuse saajatega toimuvate vaidlustega. Näiteks küsimus toetuse saaja
likvideerimise üle, kui isikul on toetuse sihipärase kasutamise kohustus pooleli või siis täitemenetluse
seadustikust tulenevad vaidlused toetusraha tagasinõudmisel.
Seetõttu leidsime, et oleks mõistlik edaspidiste vaidluste ja hilisemate esindamise tagantjärele
heakskiitmiste vältimiseks anda PRIA-le volitus kohtus ka tsiviilasjades riigi esindamiseks.
Vajaduse korral olen valmis homme hommikul selle volitusega seonduvat arutama.
Lugupidamisega
Ingrid Raidme
õigusosakond
6256 163
Saatja: Illar Lemetti
Saadetud: esmaspäev, 2. september 2019 13:47:16
Adressaat: Mart Järvik; Maido Pajo
Koopia: Geir Veski
Teema: RE: PRIA volituste teemal
Tere!
See volitus on nüüd jõudnud ministri lauale, palun see allkirjastada, et mitte halvendada riigi kui
kannatanu positsiooni kriminaalasjas nr 17221000066. Kui on mingeid küsimusi, siis palun andke
teada.
Illar
From: Geir Veski
Sent: reede, 30. august 2019 12:43
To: Mart Järvik ; Maido Pajo
Cc: Illar Lemetti ; Ingrid Raidme
Subject: RE: PRIA volituste teemal
Tere
Oleme kokku pannud selgitustaotluse Justiitsministeeriumile, et saada nende arvamus küsimuses, kas
PRIA omab seadusjärgset pädevust esitada kriminaalasjades avalik-õiguslikke nõudeavaldusi või võib
ta seda teha üksnes ministri volitusel (kirja projekt on manuses). Oleme antud küsimuses suhelnud
telefoni teel ka Maksu- ja Tolliametiga (kes on samuti esitanud kriminaalasjades aktiivselt AÕNA-sid)
ning nende praktika on olnud samasugune nagu PRIA-l, seejuures on nad seisukohal, et AÕNA
esitamise pädevus tuleb neile vahetult seadusest ja seetõttu ei vaja nad ministri volitust selle
ülesande täitmiseks.
Täpsustasime PRIA-ga üle ka andmed alates 2017. aastast menetluses olevate PRIA esitatud AÕNA-de
kohta:
2017. a AÕNA-de hulgaks 65 ja tsiviilhagide hulgaks 8.
2018. a on PRIA jaoks alanud kriminaalasju (PRIA tunnistati kannatanuks) kokku 8 (millest üks on
lahenduse leidnud ja pole enam aktuaalne), millest seitsmes asjas on esitatud ka kannatuna
nõudeavaldused. Kohtumenetlused nendes asjades on käesolevaks ajaks kas alanud või siis alles
algavad 2019. a-l.
2019. a on PRIA jaoks alanud kaks kriminaalasja. Siin on PRIA tunnistatud kannatanuks, kuid
nõudeavaldusi ei ole PRIA esitanud. Kohtumenetluse algus (ja kas üldse sinnani asjad jõuavad) ei ole
PRIA-le teada.
Kohtuasjade analüüsi koostamiseks PMA ja VTA poolt ministeeriumile esitatud andmete kohaselt
osales PMA 2017. aastal kostjana kahes tsiviilasjas, VTA ei ole osalenud üheski tsiviil- ega
kriminaalasjas.
Lisaks, täna hommikul laekus PRIA-st AÕNA-ga tegeleva ametniku käest teine taotlus, et saada
kiireloomuliselt ministri käest volitus riigi esindamiseks kriminaalasjas nr 17221000066.
PRIA-st saadud informatsiooni kohaselt on nad kriminaalasjas nr 17221000066 tunnistatud
kannatanuks Politsei- ja Piirivalveameti 04.05.2018. a määrusega ning samuti esitanud prokuratuuri
kaudu vastavad avalik-õiguslikud nõudeavaldused.
Kannatanuks tunnistamise määruse kohaselt on PRIA suhtes toime pandud soodustuskelmus.
Määruse kohaselt on PRIA-l tekkinud õigus nõuda: (nimekiri eemaldatud, I. Lemetti 9.11.2019)
PRIA märkis, et eelmärgitu puhul on tegemist kannatanuks tunnistamise määrusest võetud
andmetega, mis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokument.
Volitust oleks PRIA-l tarvis hiljemalt esmaspäevaks (02.09.2019), kuna siis tuleb asja menetlust juhtival
prokuratuuril esitada seisukoht kohtule ka PRIA volituse küsimuses (ka volituse projekt on manuses).
Lugupidamisega
Geir Veski
õigusosakond
625 6516
From: Maido Pajo
Sent: esmaspäev, 26. august 2019 09:15
To: Ingrid Raidme ; Geir Veski
Cc: Mart Järvik ; Illar Lemetti
Subject: FW: PRIA volituste teemal
Tere!
Seoses eelmisel nädalal ilmnenud probleemiga - PRIA volitustega kohtumenetluses, on
palve, et valmistaksite allpool oleva Urmas Arumäe materjali põhjal ette vastava kirja
Justiitsministeeriumile, aga võib-olla ka Õiguskantslerile, vajaliku selguse saamiseks ja
praktika ühtlustamiseks. Siin võib olla veel teisigi aspekte, mida ÕK ja JM ilmselt
paremini teavad. Kirja koopia võiks esilagu minna ainult Rahandusministrile, mitte meie
allasutustele.
Ette tänades
Maido Pajo
From: maido@pajo.ee
Sent: Sunday, August 25, 2019 9:52:02 PM
To: Urmas Arumäe | Arumäe & Sipari AB
Cc: Mart Järvik ; mart.jarvik@gmail.com ; Maido
Pajo
Subject: Re: PRIA volituste teemal
Tervitus.
Ma jätaks lõpliku seisukoha andmise Justiitsministrile, juhiksime üksnes JM tähelepanu
probleemile ja paluksime neil selgitada õiguslikku olukorda ja luua kas kindel kord või
ühtlustada praktika.
Tervitades
Maido
25.08.2019 19:27 kirjutas Urmas Arumäe | Arumäe & Sipari AB:
Saatja: Mart Järvik
Saatmisaeg: pühapäev, 25. august 2019 16:54
Adressaat: Urmas Arumäe | Arumäe & Sipari AB ;
mart.jarvik@gmail.com; Maido Pajo ; maido@pajo.ee
Teema: RE: volituste teemal
Tere!
Saadan Sulle PRIA-le ühekordse erivolituse andmise käskkirja koopia.
Palun koosta vastava kirja projekt PRIA jaoks ja sisulised selgitused nii PRIA-le kui ka
MEM-i ametnikele.
Tervitustega
Mart
KIRJA PROJEKT
Tere
(Martin Helme, rahandusminister; Geir Veski, MEM-i õigusosakond,
osakonnajuhataja; Ingrid Raidme, MEM-i õigusosakond, osakonnajuhataja
asetäitja; Illar Lemetti, MEM-i kantsler; Jaan Kallas, PRIA peadirektor)
Teema: Riigi esindamine õigusvaidlustes
Tere
Olen mures PRIA halduspraktika pärast, mis puudutab kehtiva õiguskorra rikkumist riigi
esindamisel õigusvaidlustes.
Sain 21.08.2019 e-kirja Ingrid Raidmalt, milles paluti minult üldvolituse andmist
PRIAle.
Nimetatud e-kirja sisust on üheselt aru saada, et PRIA-l on siiani puudunud volitused
esindamaks riiki kohtuasjades, mis on seotud PRIA pädevuses olevate ülesannetega.
Ingrid täpsustas, et PRIA valdkonnas on kriminaalasjades tegemist alusetult saadud
toetusraha tagasinõudmisega kriminaalmenetluse käigus. /…/ Toetusraha õiguspärase
kasutamise kontrolli ja tagasinõudmise pädevus on üksnes PRIA-l. PRIA on sellised
nõudevaldusi esitanud 2017. aastast alates, kui selleks seaduses võimalus anti. /…/
Saan aru, et siinkohal viitab Ingrid avalik-õiguslikule nõudeavaldusele (AÕNA), millist on
minu teada võimalik esitada just alates aastast 2017.
Ingrid kahtlustas, et samasugune volituse olemasolu küsimus on ilmselt tekkinud ka
Rahandusministeeriumil, kuna ka RaM andis Riigi Tugiteenuste Keskusele 2018. aasta
lõpus üldvolituse riigi esindamiseks nii tsiviil kui ka kriminaalasjades. Seetõttu saadan cc
ka rahandusministrile.
Ingrid leidis, et seetõttu oleks mõistlik edaspidiste vaidluste ja hilisemate esindamise
tagantjärele heakskiitmiste vältimiseks anda PRIA-le volitus kohtus (lisaks AÕNA-le – minu
täpsustus) ka tsiviilasjades riigi esindamiseks.
Nimetatud Ingrid Raidma e-kirjale oli lisatud ka käskkirja projekt:
KÄSKKIRI
21.08.2019 nr 128
Üldvolituse andmine riigi esindamiseks tsiviil- ja kriminaalasjades
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 441
lõike 1 alusel.
1. Volitan Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit esindama kestvalt Eesti Vabariiki
kohtus kõikides Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti õigusaktidest tulenevate
ülesannete täitmisega seotud tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostajana ühes
kõigi menetlusõigustega, mis tsiviilkohtumenetluse seadustik on menetlusosalisele
tsiviilkohtumenetluses ning kriminaalmenetluse seadustik on kannatanule ja tsiviilkostajale
kriminaalmenetluses ette näinud.
2. Volitus on tähtajatu.
Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (elektrooniliselt).
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Järvik
Maaeluminister
Sellist käskkirja üldvolituste andmiseks ma ei allkirjastanud, kuna arutasime nõunikega
olukorda ning leidsime, et tegeliku olukorra väljaselgitamiseks ja üldvolituse andmiseks on
liiga vähe informatsiooni. Saime aru, et PRIA on siiani seadust rikkunud, mistõttu vajab
edaspidise korra korrektseks sisseseadmiseks esmalt välja selgitamist, mis olukord meil
selles küsimuses haldusalas üldse on.
Seetõttu, et mitte halvendada riigi kui kannatanu positsiooni käimasolevas konkreetses
kriminaalasjas, andsin ma PRIAle erivolituse:
KÄSKKIRI
22.08.2019 nr 128
Volituse andmine riigi esindamiseks
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 441
lõike 1 alusel.
1. Volitan Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit esindama kannatanuna Eesti Vabariiki
kriminaalasja 14760000050 kohtueelses menetluses ja kohtuasjas nr 1-19-2279 kõigis
kohtuinstantsides ühes kõigi menetlusõigustega, mis kriminaalmenetluse seadustik on
kriminaalmenetluses kannatanule ette näinud.
2. Volitus kehtib kolm (3) aastat.
Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (elektrooniliselt).
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Järvik
Maaeluminister
Minu (st maaeluministri) poolt vaadatuna paistab olukord selline:
TAUST:
PRIA põhimääruse (mis on maaeluministri määrusega kehtestatud) § 2 järgi oma
ülesannete täitmisel esindab amet riiki. Mis on PRIA ülesanded, sätestab nt
põhimääruse § 1 ning 6-9. Mitte ühestki põhimääruse punktist ei tulene nt see, et PRIA
võiks riiki esindada tsiviil-, haldus- või kriminaalmenetlustes - selleks on eraldi kord.
PRIA on Eesti Vabariigi Maaeluministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. PRIA ei
ole juriidiline isik, isegi ministeerium ei ole.
Ainult juriidilisel isikul on õiguskorra omistatud õigusvõime.
PRIA-l puudub menetlusõigusvõime oma nimel nõudeid esitada ükskõik millises
menetluses kui seadusest ei tulene teisiti.
PRIA saaks esindada riiki õigusvaidlustes, kui talle on selleks antud volitus (üldvõi erivolitus).
Volitusteta toimunud riigi esindamine toob kaasa esindamise kaudu tehtu tühisuse.
Tehingute hilisem heakskiitmine on võimalik, kuid küsitav on, kas see oleks ka võimalik
olukorras, kus esindaja (PRIA) on teadlikult seadust rikkunud. Maaeluminister ei pea
põhimõtteliselt võimalikuks õiguskorda rikkunud esinduse heakskiitmist tagasiulatuvalt.
Kriminaalasjas on kannatanu riik PRIA kaudu. Kuna selliselt PRIA poolt asju aetud ei
ole, siis on PRIA esindanud riiki õigusliku aluseta ja nii tehtud tehingud ja
toimingud (nt hagi esitamine, avalik õigusliku nõudeavalduse esitamine jt) on tühised.
MIDA ÜTLEB ESINDAMISE KOHTA SEADUS:
TsÜS § 129 lg 1 räägib üldpõhimõttest, mille järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud
mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta
isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
TsÜS § 130 lg 1 annab ka teise üldpõhimõtte, mille järgi teise isiku nimel tehingu teinud
isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut
heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja
sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse
olemasolusse.
VV määruse „Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude
kandmise kord“ (Vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 44’ lõike 7 alusel 30.08.2012
nr 71) § 1 järgi määrusega kehtestatakse tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise
esindamise ja kriminaalasja kohtumenetluses riigi kui kannatanu või tsiviilkostja
esindamise ning halduskohtumenetluses valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava
riigiasutuse (edaspidi asutus) või selle ametniku esindamise (edaspidi kõik koos riigi
esindamine) ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise kord.
Oluline sõnum minu jaoks on, et menetlusosaline, kannatanu või kostja jt ei saa olla
keegi muu kui riik.
VVS § 441
(Riigi esindamine kohtus) lg 1 järgi riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades
ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana on ministeeriumi valitsemisala piires
minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.
Minu jaoks on siin oluline sõnum, et minister võib anda üldvolituse PRIA-le, aga ei pea seda
tegema; minister võib anda PRIA-le hoopis erivolituse konkreetses asjas riigi esindamiseks,
aga ei pea ka seda tegema. Minister võib ka vandeadvokaadi nimetada jne.
KAS MINISTER PEAKS PRIA PRAAKI SILUMA?
Ministril on laual tegelikult kaks küsimust:
1) Kas käituda nii nagu õigusriigi põhimõte (õigusriik on definitsiooni kohaselt riik,
kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused) ette näeb, ehk täita
seadust/õiguskorda?
2) Kas pigistada silm seaduse rikkumise osas kinni ja käituda nii nagu riigile
majanduslikes vms huvides kasulikum oleks?
SELGITUS: PRIA juhtumi(te) puhul, kus on näiteks volitusi omamata esinetud kannatanuna
kriminaalmenetluses, oleks riigile kasulik, kui minister tagantjärele PRIA volitusi kinnitaks.
Samas oleks see vastuolus õigusriigi põhimõttega, mis annaks ühiskonnale signaali, et riik
võib ametnike/ministri isikus seadusi rikkuda ja väänata, inimesed aga ei tohi! Siin on ka
suure küsimärgi all volituste tagantjärele heakskiitmise instituut olukorras, kus on seadust
(st riigi esindamise korda: VVS § 441) rikutud.
Leian, et minister ei tohi siin mingisugusele võimaslikule survele alluda ja tehtud rikkumisi
siluma hakata.
KUIDAS EDASI?
1) Teatan käesolevaga ühemõtteliselt, et üldvolitust riigi esindamiseks ma
ministrina hetkel PRIA-le ega ühelegi teisele struktuuriüksusele või nt
advokaadile ei anna, sest enne soovin aru saada kui palju on ministeeriumi
haldusalas riigi esindamise väärpraktikat (st esindatakse riiki ilma volituseta).
Palun selline informatsioon mulle esitada viivitamata.
2) Teatan, et minu senise inforuumi põhjal saan asuda seisukohale, et PRIA
senine praktika riigi esindamisel õigusvaidlustes on olnud väär ja tegelikult on
PRIA siiani esindanud riiki vähemalt kriminaal- ja tsiviilkohtumenetlustes
omavoliliselt ja õiguskorda rikkudes. Siin on suur risk, et PRIA esindusõigus
seatakse kahtluse alla veel teisteski õigusvaidlustes, mistõttu tuleks PRIA-l endal
saata kõigis pooleli asjades prokuratuurile, kohtutele jt. teatis, et PRIA-l puudub
nendes (pooleliolevates) asjades riigi esindamise õigus. See oleks õigusriigile
kohane käitumine.
3) Lisaks eelmises punktis minu poolt öeldule, kui PRIA on oma
esindusõiguste puudumistest asjaomastele instantsidele teatanud (või siis
paralleelselt), tuleb PRIA-l taotleda ministrilt volitusi riigi esindamiseks
konkreetsetes asjades.
Antavate volituse tagasiulatavuse osas võtan seisukoha iga kaasuse puhul eraldi
(kuna on olnud tegemist seaduse rikkumisega, siis pigem tagasiulatavat jõudu
antavatele volitustele anda ei saa).
Kohesele tegutsemisele lootes
Mart Järvik
Maaeluminister
