Mart Helme saab oma väidetega vastu näppe. Jüri Ratas: meie liikmelisust NATOs ei ole vaja küsimärgi alla seada
"Eesti plaan A, B ja C on meie iseseisva kaitsevõime arendamine ning kuulumine NATOsse," rõhutab Ratas Facebookis. "NATO on seejuures elujõuline ja toimiv nii sõjaliselt kui poliitiliselt, nii Euroopas kui kaugemal. Tean seda hästi, sest olen saanud sellele kinnitust koos teiste NATO riikide valitsusjuhtide ja riigipeadega ühise laua taga või külastades hiljuti NATO missiooni Afganistanis, kus osalevad ka meie kaitseväelased."
Ratas nendib, et loomulikult on liikmesriikidel vahel erinevaid seisukohti, kuid NATO teeb päriselt koos palju rohkem kui alliansi konteksti seatud erimeelsused. "NATO on viimastel aastatel teinud märkimisväärse sammu edasi kollektiivkaitse tugevdamisel ja kaitsekulude tõstmisel. Alates 2014. aastast teostavad liitlased õhuturvet Ämarist ning 2017. aastast on Eestis kohal Suurbritannia juhitud NATO lahingugrupp. Oleme tänulik kõigile oma liitlastele nende panuse eest. Eesti julgeolek on täna üheselt kindel."
Ratas sõnab, et meie liikmelisust NATOs ja liitlassuhteid kõigi 29 liikmesriigiga ei ole vaja küsimärgi alla seada. "Eesti julgeolek on kindlustatud transatlantilise sideme kaudu NATO-s ning kõik see, mida teeme oma piirkonna liitlaste ja partneritega, nagu Läti, Leedu, on kantud eesmärgist tugevdada NATO-t ning lääneriikide ühtsust. See tagab kogu Põhja-Atlandi ruumi väärtuste ning julgeoleku püsimise."
Siseminister Mart Helme (EKRE) ütles intervjuus Iltalehtile, et Eesti valmistab koos Läti ja Leeduga ette tagavaraplaani, kuna NATO-le ei saa enam alati lootma jääda. Ta viitas, et NATO on suisa kriisis. Just kriisiga seoses rääkiski Helme intervjuus plaanist B. Iltalehti toob välja, et varem pole ükski Eesti poliitik avalikult öelnud, et valitsus valmistub alternatiivseks plaaniks. Helme lisas, et loodab, et NATO tuleb kriisist välja ning jääb tugevaks garantiiks Venemaa ohu vastu. "Inimesed jätkuvalt usuvad, et NATO kaitseb Eestit, kuid tavalised inimesed pole poliitikud," arvas ta, et valitsus teab paremini.
Juba jõudis öeldut kommenteerida ka välisminister Urmas Reinsalu, kes märkis, et Eesti teeb julgeolekupoliitilist ja sõjalist koostööd oma regionaalsete liitlastega nii Euroopa Liidu kui kahepoolses ja kollektiivses vormis, kuid kindlasti mitte alternatiivina NATOle. "Seda lihtsal põhjusel, et NATOle pole võimalik alternatiivi kollektiivkaitses leida ja puudub ka vajadus."
