Matemaatik Krista Fischer: kui piiranguid leevendada, kasvab paratamatult nakatunute arv
Tartu Ülikooli biostatistika vanemteaduri Krista Fischeri sõnul tuleb täpsustada, mida küüru all mõeldakse, sest epidemioloogias tähendab küür seda, et enamus rahvast on nakatunud ja käes on karjaimmuunsus. “Sellist küüru Eestis pole,” selgitas ta. “Ja kui hakata piiranguid leevendama, siis on paratamatu, et tuleb jälle teatud nakatumiste kasv. Siis on küsimus, kuidas seda kasvu kontrolli all hoida.”
Ta lisas, et piirangute leevendamist tuleks vaadata regionaalselt, sest on maakondi, kus juhtumeid on vähem, samas Harjumaal tuvastatakse igapäevaselt päris palju uusi juhtumeid. “Selleks peab olema selge plaan, et ära hoida näiteks Harjumaalt Raplamaale levikut, sest inimesed käivad sealt ju tööle, need on tihedas ühenduses omavahel.”
Nakatumiskordaja ehk R0 ehk see, mitut inimest üks nakatunu keskmiselt nakatab, on Fischeri sõnul Eestis tervikuna praegu veidi alla ühe, kuid Harjumaal see alla ühe ei jää, vaid ongi ilmselt ühe kandis. See tähendab, et Harjumaal püsib nakatumiste arv stabiilsena, kõver ei liigu ei üles ega alla. Iga nakatunud inimene nakatab veel ühte inimest. Saaremaal aga on nakatumiskordaja Fischeri sõnul alla läinud. Eestis tervikuna võib see tema hinnangul 0.8 ja 0.95 vahele jääda.
Fischer aga rõhutas, et isegi, kui nakatumiskordaja on ainult natuke alla ühe, läheb ikkagi üsna kaua aega enne, kui nakatunute hulk päris alla läheb. See võib aega võtta veel mitu kuud, aga kui mitu, Fischer praeguste andmete pealt prognoosida ei saa.
“Selge on see, et praeguste piirangutega augustini ei ela, aga nii pea, kui piiranguid leevendatakse, ei ole langus enam nii kiire kui praegu,” märkis professor. “Pigem loodame, et ta tõusuks tagasi ei pööra. Võib pöörata.” Ta lisas, et mõistlik on ära jätta suuremad rahvaüritused nagu festivalid ja laadad ka suvel.
Andmed on viletsad, häid prognoose teha ei saa
Viroloog Andres Merits ütles täna Delfile, et Eestis on koroonaviiruse andmete kogumine ja kvaliteet kehvavõitu ning seda tuleks radikaalselt parandada enne, kui hakata piiranguid leevendama.
“Kipun nõus olema,” tähendas ka Fischer. “Andmete süstematiseerimine peaks olema paremini organiseeritud, arvestades e-riigi potentsiaali.”
Ta lisas, et paljud inimesed, kes praegu andmeid koordineerivad, on ülekoormatud ja tundub, et vajatakse abi andmete korraldamisel. “Meil on inimesi, kes oskaks luua digilahendusi ja aidata, aga need inimesed ei jõua omavahel kokku.”
Euroopa Komisjon andis liikmesriikidele soovituse töötada välja haigestunutega kokku puutunud isikute kindlaks tegemise süsteem. “Seda süsteemi päris korralikult ei ole,” märkis Fischer. “Näen avaandmeid ja sealt puudub ka info, miks ühte või teist inimest on testitud. Kas teda testiti, sest tal olid sümptomid või ta oli lähikontaktne või eesliinitöötaja – juba see taustainfo annaks aimu nakkuse levikust.”
Ta lisas, et on väga suur vahe, kas testitakse sümptomitega inimest ja viirust ei tuvastata või testitakse ilma sümptomiteta inimest ja viirus tuvastatakse. “Samuti võiks nii kodus kui haiglas ravil olevate inimeste elukohad olla andmetest näha. Praegu ei ole haiglapatsientide kohta maakonnainfot, aga mudelite tegemisel kasutame eelkõige haiglapatsientide rida,” selgitas professor. “Loodan, et andmete liikumine läheb lähipäevil sujuvamaks, muidu on raske häid prognoosimudeleid teha.”
