"Mis imeline rahvas siin küll elab" ja "Sellises kriisis ma tahakski elada!" - Andrus Ansipi sõnavõtud peaministrina
Nüüdseks on lõplikult selge, et pikaaegne peaminister Andrus Ansip paneb ameti maha. Avaldame siinkohal valiku peaminister Ansipi mõttesähvatusi, mis jäävad meenutama tema ligi üheksa aasta pikkust ning kolme valitsuse loomist sisaldanud ametiaega.
Usutavasti tunneb iga eestlane ära mõne alljärgneva väljaütlemise, millest tänaseks on juba kaasaegse folkloori osa saanud.
Väärilisi mantlipärijaid mulle jätkub
On leitud, et valitsusel eesotsas peaministriga napib empaatiavõimet. Mõistan, miks mind on niimoodi tajutud. Olen pidanud oma tegevuses ülimuslikuks vastutustunnet Eesti Vabariigi ees, kuid ilmselt alahinnanud üht teist väga olulist tunnet - kaastunnet iga inimese suhtes, kes on jäänud hätta. Rasketel aegadel ootavad inimesed peaministrilt rohkem osavõtlikkust väljendavaid signaale.
Kuid kaasatundmine on kahe otsaga. Poliitikas lahutab siirast kaasatundmist ja tunnetega küünilist manipuleerimist kitsas veelahe. Viimast - küünilist manipuleerimist tunnetega - näeme praegu kõikjal ümberringi, nii Eestis kui mujal. Ma ei ole kunagi haletsenud ennast, ning usun, et ka ligimeste aitamiseks on paremaid viise kui võimendada kollektiivset ängi või selle kaksikvenda - raevu.
--
Olen selgelt väljendanud, et kui selle valitsuse töövõime või koostöötahe mingil põhjusel juba enne järgmise riigikogu valimist katkeb, siis lõpeb ka minu peaministriks olemise aeg. Järgmist valitsust mina enam ei moodusta – ei enne ega pärast uue riigikogu valimist. Väärilisi jätkajaid leidub, pole kahtlust.
Peaminister Andrus Ansipi kõne Tartus 23. veebruaril 2012
Vaba mõttevahetust võimaldav ruum on erakordne väärtus
Jah, meie riigi ajalugu on tõestanud, kui ekslik on tunnetus „enam hullemaks minna ei saa“. Saab küll. Ja väga palju. Rusuvad meeleolud võivad kaasa tuua fataalseid tagajärgi. Seepärast tahaks väga loota, et me suudame hoida seda erakordset väärtust, mida omab rahulik, vaba mõttevahetust võimaldav avalik ruum. Ruum, mida ei täida sõim ja pime viha. Eesti Vabariik ei peaks mitte olema üks otsatu kohturuum.
Peaminister Andrus Ansipi kõne Tartus 23. veebruaril 2013
Mis imeline rahvas siin küll elab!
Tõepoolest, nelja aastaga on meie iive jõudnud plussi, riik on nüüd nii OECD kui eurotsooni liige. Mis imeline rahvas siin küll elab – toimiv demokraatia, toimiv riik, ei mingeid rahutusi nagu Lõuna-Euroopas! Eesti riigil ei ole pankrotiohtu ega ole ka võlgu, mis jääksid ängistama meie lapsi ja lapselapsi.
Peaminister Andrus Ansipi kõne Vanemuise kontserdimajas, 23. veebruar 2011
Usaldust petta on imelihtne
Usaldus on väga suur väärtus. Usaldust petta on imelihtne. Usalduse kasvatamine on aga pikk ja järjepidev protsess. Reaalne elu on näidanud, et poliitilist usaldust ei saa kasvatada populismi ega negativismi viljatule pinnasele. Hoopis rasked ja algul ebapopulaarsetena näivad, ent vältimatud ja vajalikud otsused on taastanud inimeste usu ja usalduse.
Peaminister Andrus Ansipi kõne vabariigi aastapäeva puhul Tartus, 23. veebruar 2010
Tundsime rahva toetust kärbetele
Muu maailma taustal oleme nii toimides tegutsenud erakordse operatiivsusega ja mis väga oluline – oleme suutnud kokku hoida mitte üksnes rahaliselt, vaid ka riigi ja rahvana.
Negatiivse lisaeelarve kokkupanemisel tunnetasime kõikide osapoolte tahet koos töötada ja lahendusi otsida, mille eest tänan siiralt valitsusliidu partnereid.
Valitsuses tundsime Eesti rahva toetust ja arusaamist, et raskel ajal tuleb kokku hoida ning teha vajalikke kärpeid, kui tahes valulised need ka poleks.
Peaminister Andrus Ansipi kõne Tartu linnapea vastuvõtul Vabariigi 91. aastapäeva puhul, 23. veebruar 2009
Tule taevas appi!
Jutud sellest, et need vahendid (lisaeelarve rahad – toim) on võetud pensionireservist...tule taevas appi! Pensionireservist ei saa keegi mitte midagi võtta ei ühegi katuse ehitamiseks, koolimaja, lasteaia, muuseumi ehitamiseks, tuletõrjedepoo remontimiseks, see on absoluutselt välistatud.
01.02.2007 valitsuse pressikonverentsil
Meie kõrval elab inimesi, kes ei taha meie ühist riiki hoida
Eelmise nädala kahel ööl aset leidnud märatsemine ja lõhkumine tänavatel andsid meile valusalt terava teadmise sellest, et siinsamas, meie kõrval elab väike hulk inimesi, kes ei oska või taha meie ühist riiki hoida. Aga nendele masendavatele ja ängistust tekitanud öödele järgnenud päevad on andnud ka kindlustunde, et meie maast hoolivaid inimesi, kes andsid öiste laamendajate barbaarsustele üheselt hukkamõistva hinnangu, on väga palju.
02.05.2007 poliitiline avaldus riigikogus
Sellises kriisis tahaksingi elada
Jah, ega mina ei saa ka anda garantiid, et enam ei saa kuidagimoodi halvemaks minna. Ma imestan nende üle, kes ütlevad, et no nüüd on põhjas ära käidud. Ma sellisest põhja määratlusest ei saa hästi aru. Ja ma ei saa ka sellest aru, et kust võetakse see optimism ja öeldakse, et nüüd saab ainult ülesse minna, enam allapoole minna ei saa. Seda ma olen siin ka korduvalt öelnud, et kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada.
07.02.2008 valitsuse pressikonverentsil
Eesti riik on kriisis olnud juba väga pikka aega, isegi siis, kui ta veel kriisis olnud ei ole
Ma arvan, et Eesti ajakirjandus on teinud väga head tööd. Kõik inimesed teavad, et Eesti riik on kriisis olnud juba väga pikka aega, isegi siis, kui ta veel kriisis olnud ei ole, on ta kriisis olnud avaliku arvamuse meelest. Nii et meil ei ole täiendavaid signaale vaja inimestele saata, see teadmine on teie abil nendeni ammu juba viidud.
27.11.2008 valitsuse pressikonverentsil
Ufod sekkuvad
Nimetage mulle riik, kus makse korjatakse näiteks ufode käest või mõne teise planeedi asukate käest. Ma arvan, et isegi kui te väga-väga pingutate, ei suuda te niisugust riiki nimetada.
12.01.2011 vastates riigikogu infotunnis Marika Tuusa küsimusele
Seemned ja fooliummüts
Ma võtan ka Õhtulehte tsiteerida. 6. veebruar 2012: "ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta." Vaadake, mis meid ees ootab! "Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada."
Sõbrad! Põllumajandusega on nüüd täiesti läbi! Laar üritas, ei saanud hakkama, ACTA teeb selle asja ära!
Teate, inimene, kes midagi säärast väidab, on seemneid söönud, ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. (Naer.) Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, aitab selle vastu see, et pannakse aeg-ajalt foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid kusagilt abi otsida!
08.02.2012 riigikogu infotunnis
Skandaalid loovadki poliitilise kultuuri
Paraku on see nii, et poliitiline kultuur igas riigis, mitte ainult Eesti riigis areneb skandaalist skandaalini, ühest kriisist teise kriisini ja paraku need skandaalid ja ka ajakirjandus, mis need skandaalid siis rahva ette toob, need loovadki poliitilise kultuuri. Eksimustest õpitakse. Ja puhastumine tavaliselt toimubki just konkreetsete väärtegude ja kuritegude hukkamõistu läbi. Ma usun küll, et taolised paljastused viivad lõppkokkuvõttes ikkagi ka poliitilise kultuuri paranemiseni.
19.01.2012 valitsuse pressikonverentsil
Jah, ma vabandan.
15.11.2012 vastuseks ajakirjanik Rain Kooli küsimusele selle kohta, kas partei segaste rahaasjade osas võiks keegi selgelt vabandada.
