Neli võimalust erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks

Erakorralisi valimisi pole Eestis kerge korraldada. Põhiseadus näeb küll ette neli olukorda, kui erakorralised valimised tuleb korraldada, aga on üsna ebatõenäoline, et mõni taoline olukord tekiks. Seni pole Eestis ühtegi erakorralist riigikogu valimist olnud.

Esimene võimalus

Põhiseaduse paragrahv 89 näeb ette, et president esitab peale valitsuse tagasiastumist peaministrikandidaadi, kes peab valitsuse moodustamiseks saama riigikogu toetuse. Esimese peaministrikandidaadi ebaõnnestumisel on presidendil õigus nimetada teine peaministrikandidaat.

Kui president ei esita seitsme päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle riigikogule.

Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.

Teine võimalus

Põhiseaduse paragrahv 97 sätestab, et kui riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust, võib president kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada riigikogu erakorralised valimised.

Kolmas võimalus

Paragrahv 105 kohaselt on riigikogul õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.

Neljas võimalus

Paragrahv 119 sätestab, et kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.