Pärnu plaan mälestusmärgist vabaneda sai punase tule

Muinsuskaitseamet ei toeta Pärnu linnavalitsuse soovi vabaneda Vanapargis asuvast mälestusmärgist, sest säilitamist ning mälupaikasid väärib ameti sõnul ka ajaloo ning inimtegevuse nö tumedam külg.

Septembri algul kirjutas Delfi, et Pärnu abilinnapea Siim Suursild pöördus muinsuskaitseameti poole palvega kustutada Vanapargis asuv Terroriohvrite ühishauana kirjas olev monument ajaloomälestiste nimekirjast ning riiklikust registrist. Abimeer põhjendas soovi sellega, et Eesti Sõjamuuseumi tellitud inventuuri käigus selgus, et momument polegi püstitatud ühishauale, vaid tegemist on puhtal kujul propagandistlikel eesmärkidel rajatud nõukogudeaegse monumendiga.

Ent muinsuskaitseameti ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu lükkas selle argumendi ümber ning sõnas, et sõjamuuseumi teaduri Ülle Kafti koostatud õiendi järgi on kõnealusesse ühishauda 1940. ja 1945. aastal kokku ümber maetud vähemalt 60 inimese põrm, kes hukkusid 1905., 1917., 1924. ja 1941.-1944. aasta sündmuste käigus.

Ajaloomälestiste riikliku kaitse eelduse hindamisel arvestatakse asja tähtsust ajalooprotsessis, selle seost ajalooliste sündmuste või ühiskondlike protsessidega, samuti seost Esimese või Teise maailmasõjaga.

"Vanas pargis asuv ühishaud monumendiga on seotud Eestis 20. sajandil toimunud ajalooliste sündmustega: 1905. aaasta revolutsioon, 1917. aaasta revolutsioon ning Teine maailmasõda," lausus Mäesalu. "Ühishaud koos monumendiga on Eestis 20. sajandil toimunud ühiskondlike protsesside otseseks tunnistajaks ning jäljeks Eesti ajaloos toimunust."

Nõunik lisas sedagi, et terroriohvrite ühishauda tähistav monument on kunstiliselt heal tasemel näide nõukogude perioodi monumentaalkunstist kandes endas ajastu arusaamu hukku nute mälestuse jäädvustamisest.

"Ühishaud ja seda tähistav monument annavad võimaluse tutvustada järeltulevatele põlvedele nõukogude perioodi, sh tollal valitsenud arusaamu monumentaalkunsti kasutamisest ideoloogilistel eesmärkidel," rääkis Mäesalu. "Meieni jõudnud ajaloopärandi säilitamine ja hoidmine teenib praeguseid ja järeltulevaid põlvi kindlustades neile mitmekesise ning ajaloomälu kandva elukeskkonna. Säilitamist ning mälupaikasid väärib ka ajaloo ning inimtegevuse nö tumedam külg."

Terroriohvrite ühishaud tunnistati mälestiseks 1997. aastal kultuuriministri määrusega.´Hauda tähistab skulptor Juhan Raudsepa poolt loodud monument. Kaitseministri 2007. aasta käskkirjaga on see kantud sõjahaudade nimekirja.

Muinsuskaitseseaduse § 20 järgi võib mälestiseks olemise lõpetada kui mälestis:

1. on museaal muuseumiseaduse tähenduses;
2. on arhivaal arhiiviseaduse tähenduses;
3. on teise mälestise lahutamatu osa;
4. ei vasta riikliku kaitse eeldusele;
5. on tehniliselt halvas seisundis ja seisundi parandamine põhjustab asja autentsuse kadumise;
6. on hävinud ja selle taastamine ei ole põhjendatud;
7. ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et mälestis ei ole säilinud.