Politsei: Tallinna südalinnas varitseb inimesi 20-pealine noorte ja jõhkrate röövlite jõuk

2. augusti hilisõhtul laekus politseile teade selle kohta, et Mere puiesteel tungisid kahele mehele kallale neile tundmatud noormehed, kes võtsid vägivalda kasutades ära mobiiltelefoni maksumusega 300 eurot, kaks pudelit õlut ja pooliku sigaretipaki. Politsei pidas Musumäel kahtlustatavatena kinni kolm inimest: kaks 15-aastast noormeest ja ühe 21-aastase mehe. Üks kannatanutest vajas arstiabi, ta viidi haiglasse.

„Kuigi tegu on noorte inimestega, on nad juba kokku puutunud alkohoolsete jookide ja narkootiliste ainete tarbimisega. Kahtlustatavana kinnipeetud meestest vanim on ka varem kriminaalkorras karistatud röövimise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Ta vabanes karistuse kandmisest alles kuu tagasi, kuid on näha, et mees on otsustanud samale teele asuda,“ kommenteeris Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli ning lisas, et prokuratuur esitas 3. augustil kohtule taotluse selle mehe vahistamiseks.

Kohus tutvus kogutud materjalidega ning andis loa mehe vahistamiseks kuni kaheks kuuks.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo ning juhib Põhja Ringkonnaprokuratuur.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juhi Roger Kummi sõnul on noored osa kambast, kes juba pikemat aega Tallinna kesklinnas inimesi ründab. „Noored valivad välja joobes inimesed, lootes lihtsale saagile. Nad valivad ka teisi noori, kes on üksinda ning ründavad korraga suure kambaga. Nii ei ole ohvril võimalust end kaitsta. Nende käitumist ilmestab jõhkrus. Lisaks noored varastavad poodidest, joovad parkides avalikult alkoholi, tungivad kallale suvalistele inimestele, tarvitavad narkootikume,“ ütles Kumm.

„Kamba suurus on ca 20 noort, seltskonnas on nii poisid kui ka tüdrukud. Kõik liikmed on vähemal või rohkemal määral seotud korrarikkumistega. Meil on infokilde, mis viitavad rohkematele rünnakutele, kuid meil ei ole kannatanuid. Kui täiskasvanu näeb, et lapsele on tekkinud sinikad või muud vigastused, siis tuleb nende kohta küsida. Kui noor ei taha neist rääkida, siis tuleb kaasata spetsialist, noorsootöötaja või –politseinik, kelle abil temaga suhelda. Vastasel korral ei pruugi me teada saada, et ta on peksmise ohver. Alandatud ja väärkoheldud lapsel ei pruugi olla julgust ise abi otsida, seepärast peavad täiskasvanud märkama ja sekkuma ning häält tegema,“ sõnas Kumm.

Politseinik lisas, et paljud neist noortest sõltuvad kamba liidrist, kes aga pole enam halvale teele sattunud lapsed, vaid jõhkrad kurjategijad, kelle käitumist pole senised mõjutusvahendid muutnud.

Näidet röövlijõugu tegutsemisest vaata siit: