Praxis: endiselt on kõige suuremas vaesusriskis üksikvanemaga elavad lapsed
Sotsiaalministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi algatusel valminud Praxise uuring "Peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiu mõjude analüüs" näitab, et kõige odavam viis laste vaesuse leevendamiseks on suurendada toimetulekutoetust.
Prognoosi kohaselt kulub 2015. aastal lastega perede rahaliseks toetamiseks ligi 300 miljonit eurot. Summa sees on riiklikud peretoetused, vajaduspõhised peretoetused, vanemahüvitised, rasedushüvitised ja täiendav tulumaksuvaba miinimumi rakendamine laste arvu järgi.
Vajaduspõhise peretoetuse skeemi arendamist paralleelselt toimetulekutoetusega ei pea uuringu autorid aga mõistlikuks valikuks. "Ei ole mõtet üleval pidada kahte keerulist süsteemi - toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust," sõnas Praxise vanemanalüütik Andres Võrk. "Vajaduspõhisel peretoetuste skeemil puudub oluline lisandväärtus võrreldes hästi töötava olemasoleva toimetulekutoetuse skeemiga. Pigem on vaja keskenduda toimetulekutoetuse piiri tõstmisele," lisas Võrk.
Praxise analüüs näitab, et kõige suuremas vaesusriskis on Eestis praegu endiselt üksikvanemaga elavad lapsed. Käesoleva aasta riigieelarve neile eraldi mingit täiendavat toetust ette ei näe võrreldes üldise lastetoetuse tõusuga. Kolmanda lapse toetuse summa tõstmisest saavad üksikvanemaga pered aga vähem kasu, sest enamus üksikvanemaga peresid on ühe või kahe lapsega.
Analüüs viitab, et üksikvanemate toetamise puhul võiks erinevalt praegusest lähtuda pere tegelikust koosseisust. Lisaks tuleks üksikvanematele maksta lisatoetust, et vähendada nende vaesusriski.
Lisaks rahalisele poolele on samavõrd tähtis teenuste kättesaadavus. Eelkõige tähendab see lasteaiakohtade olemasolu, aga ka seda, et lasteaiakoha maksumus vanematele üle jõu ei käiks. Võrgu sõnul ei pruugi kõrge lasteaiakoha maksumuse puhul mõnes peres lapsevanema sissetulek tõusta, kui lapsevanem peab tööle minemisel leppima alampalgaga.
Praxis analüüsis lapsetoetusi, toimetulekutoetust, vajaduspõhist peretoetust, täiendavat tulumaksuvabastust laste pealt ja lasteaia kohtasid. Töö oli üheks sisendiks Sotsiaalministeeriumis valminud poliitikadokumendile „Peretoetuste ja teenuste roheline raamat". Uuring keskendus küsimusele, kuidas oleks lastega peresid kõige otstarbekam toetada. Poliitikaanalüüsi tulemusena tehakse ettepanekud perede rahalise toetamise süsteemi täiendamiseks, arvestades seejuures kaasnevat mõju nii vaesusele, töötamise stiimulitele kui riigieelarvele.
Analüüsi algatasid sotsiaalministeerium ja haridus- ja teadusministeerium ning töö valmis Riigikantselei tarkade otsuste fondi ning Euroopa Sotsiaalfondi toel. Aruanne on kõigile kättesaadav Praxise kodulehel, samal teemal ilmus äsja Riigikogu Toimetistes artikkel "Lastega peredele mõeldud toetuste mõju vaesusele ja töötamise stiimulitele".
