President pöördub kaitseväele varjatud jälgimise õigusi andva seadusega riigikohtusse
Riigikogu võttis tänavu 20. veebruaril vastu kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse, mille riigipea jättis 7. märtsil välja kuulutamata, kuna seadus on vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi.
29. mail võttis parlament seaduse uuesti muutmata kujul vastu ning esitas selle paar päeva hiljem presidendile väljakuulutamise otsustamiseks. Riigipea otsustas seadust mitte välja kuulutada ning pöörduda riigikohtusse taotlusega kuulutada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.
"Selliste täiendavate õiguste andmine kaitseväele rahu ajal on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt inimeste põhiõigusi. Seadus annab kaitseväele põhjendamatult laia võimaluse inimeste jälgimiseks, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse mõtte, eesmärgi ega kaitseväe rolliga demokraatlikus ühiskonnas," ütles president Kaljulaid seadust välja kuulutamata jättes.
Riigikohtule edastatud otsuses toob riigipea välja, et meie põhiseaduslikus ruumis on kaitseväe pädevus ja volitused tihedalt seotud sõjaseisukorraga. Rahuolukorras on pädevus tegeleda siseriiklike ohtude ennetamise ja tõrjumisega jäetud julgeolekuasutustele ja korrakaitseorganitele.
"Loomulikult tagab kaitsevägi enda kasutuses olevate objektide ja territooriumide kaitse. Selle seadusega aga tõstetus teravalt küsimus, kas ja kui kaugele väljaspool neid alasid saab ja tohib kaitsevägi rahuajal nii-öelda vaadata, mida kontrollida, millised volitused neil selleks on. See on tõsine põhiseaduslik ja inimeste õigusi ja vabadusi puudutav küsimus, millele Riigikohus saab nüüd oma hinnangu anda," sõnas riigipea.
