Prokuratuur ei taha endisi pätte prokurörideks lubada
Riigikogu õiguskomisjon arutas täna seaduseelnõu, mis leevendab kuriteo eest süüdi mõistetud isikute eluaegseid keelde avalikus teenistuses töötamisele.
Eelnõu kohaselt ei või prokuröriks nimetada isikut, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja kelle karistusandmed ei ole kustunud. Praegu ei tohi kuriteos süüdi mõistetud inimest üldse prokuröriks võtta, sõltumata sellest, kas tema karistus on kustunud või millistel asjaoludel inimene kunagi süüdi mõisteti.
Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles täna õiguskomisjonis toimunud arutelul, et tema ei toeta prokuröridele seatud tingimuste liigset leevendamist.
"Prokuratuur on seisukohal, et kõik õigusemõistmises osalejad peavad olema kõrgete kõlbeliste väärtuste kandjad, nii olema kui ka näima usaldusväärsed. Inimesed peavad saama usaldada neid, kes osalevad õigusmõistmise protsessis ning seetõttu ei toeta prokuratuur põhimõtet, et prokuröriks võiks kandideerida inimene, kes on tahtliku kuriteo toime pannud," ütles Perling. Kompromissivõimalust näeb riigi peaprokurör leebemas suhtumises alaealisena toimepandud kuritegudesse.
Karmid reeglid lähevad väga leebeks
Antud eelnõuga tahetakse leevendada endiste kurjategijate ametisse võtmise piiranguid üsna mitmete ametimeeste puhul. Reeglid muutuvad leebemaks nii avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate ametnike, kohtunike, politsenike, prokuröride, päästjate ja vangivalvurite puhul.
Praegu ei saa nendele ametikohtadele tööle asuda isegi siis, kui inimene on alaealisena kuriteo toime pannud ja pole seejärel 20 aastat seadust rikkunud. "Kehtiv seadus ei arvesta piirangute sätestamisel vähimalgi määral objektiivset tõsiasja, et iga isik on kordumatu ja ajas paratamatult muutuv fenomen. See puudutab eeskätt isiku eetilis-moraalseid tõekspidamisi, tema väärtushinnanguid ja nendele vastavat käitumist ühiskonna liikmena," seisab seletuskirjas.
Diskussioon eluaegsete ametisse võtmise keeldude üle sai alguse siis, kui Margus Kolga kandideeris kaitseministeeriumi asekantsleriks. Ta ei saanud sellele ametikohale, sest 2003. aastal mõisteti ta süüdi korruptsioonivastase seadusega sätestatud toimingupiiranguid rikkudes kaitseministeeriumi jaoks vajalike tõlketööde tellimist oma emale kuuluvast firmast OÜ Kerti.
Altkäemaksuvõtjaid ei puuduta
Kolga kaebas oma ametisse mittevõtmise peale õiguskantslerile ja õiguskantsler oli nõus, et taolised eluaegsed keelud on vastuolus põhiseadusega.
Seadusemuudatus näeb ette, et ametnikuks ei või karistuse kustumisest hoolimata võtta inimesi, kes on mõistetud süüdi süütegudes inimsuse vastu, süütegudes Eesti Vabariigi vastu ja süütegudes riigivõimu vastu. Sellesse keelunimekirja ei mahu aga tüüpilised "ametnikukuriteod" nagu altkäemaksu võtmine, ametialane võltsimine, toimingupiirangu rikkumine, võimuliialdus jne. Põhimõtteliselt tähendab see, et praeguse eelnõu kohaselt võib süüdimõistetud korruptant süüdimõistmisest teatud hulga aastate möödudes, kui tema karistus on kustunud, oma vanale ametikohale naasta.
Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et praegu on tegemist väga toore eelnõuga, mis põhineb õiguskantsleri ettepanekutel ja seda täiendatakse. Tänasele kohtumisele kutsuti justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi vanglate osakonna, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, riigiprokuratuuri, riigikohtu ja kohtunike ühingu esindajad, kelle kõigi seisukohti on Pikhofi sõnul seaduse muutmisel kavas arutada.
