Raamat parvlaev Estonia hukust: rikkis luugid ja iseavanevad uksed. Vöörivisiiri kummitihendit oleks justkui kirvega taotud
Torssell on endine Rootsi laevandusameti büroojuhataja, kes enda kinnitusel juhib raamatus tähelepanu mõnedele seni rohkem varjus olnud nüanssidele Estonia uppumisel – rasketele möödalaskmistele laeva meresõidukõlbulikuks tunnistamisel ja järgnenud salastamisele.
Delfi avaldab raamatust veel mõned katked, milles jõuab autor kirjeldustega traagilise huku päevani.
Oli üks 1994. aasta septembrikuu päev. Malmö piirkonna laevandusinspektsiooni direktor Åke Sjöblom istus oma kabinetis. Tavaliselt oli ta suurepärases tujus.
Åke Sjöblom oli vana meremees, ta tundis oma ametit hästi ja temast kui ülemusest peeti lugu. Ta oli enda ümber koondanud inimesed, kellega koostöö sobis. Meeleolu tema büroos oli hea. Ta ei olnud laevandusinspektsiooni Norrköpingi peakorterist eriti heal arvamusel. Ta pidas sealset taset liiga madalaks ja saamatust liiga suureks. Tema seisukoht oli kogu laevandusinspektsioonis hästi teada.
Tema kabinetist Malmös aadressil Jörgen Kocksgatan 9 avanes vaade igas suunas. Koridoris kõndis temast mööda laevainspektor Gunnar Zahlée. Ta tabas Åke Sjöblomi pilgu, kõhkles, astus mõne sammu ukseni, koputas ja sisenes.
