Riigikogus läbis järgmise aasta riigieelarve eelnõu teise lugemise
Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) kohaselt on järgmisel aastal riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, mille tõttu ületab kulude maht tulude kasvu. Eesti SKP kahaneb Rahandusministeeriumi prognoosi põhistsenaariumi kohaselt sellel aastal 5,5 protsenti ja kasvab järgmisel aastal 4,5 protsenti, jäädes 2021. aasta lõpul 2019. aasta lõpu tasemele alla umbes 1 protsendiga.
Järgmise aasta riigieelarve tugineb tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis.
Valitsussektori planeeritud investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.
Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.
Teisel lugemisel esitatud 44-st muudatusettepanekust leidis toetust rahanduskomisjoni tehtud koondettepanek. Ülejäänud ettepanekute üle otsustamisel ei leidnud need komisjonis hääletamisel toetust, sest pakutud katteallikad polnud vastuvõetavad, sest need oleksid muutnud eelarves taotletud eesmärkide saavutamist.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et teise lugemise ettevalmistamise käigus täpsustati eelarvet valitsuse tegevusprogrammis kavandatud plaanide elluviimiseks. Seoses vajadusega toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu, tegi rahanduskomisjon ettepaneku vabastada Eesti sadamatesse sisenevad laevad 50 protsendi ulatuses veeteetasude maksmisest järgmise aasta lõpuni ning kompenseerida riigieelarves selle saamata jääva tulu. Samuti eraldati vahendid rahvahääletuse läbiviimiseks.
Läbirääkimistel võttis sõna 25 saadikut, kes analüüsisid riigieelarve eelnõu sisu ja esitasid oma seisukohad. Sõna võtsid Jürgen Ligi (RE), Kalle Laanet (RE), Aivar Sõerd (RE), Liina Kersna (RE), Andres Sutt (RE), Mart Võrklaev (RE), Heidy Purga (RE), Annely Akkermann (RE), Vilja Toomast (RE), Riina Sikkut (SDE), Jaak Juske (SDE), Siim Kallas (RE), Johannes Kert (RE), Oudekki Loone (K), Kersti Sarapuu (K), Helmen Kütt (SDE), Leo Kunnas (EKRE), Mart Helme (EKRE), Sven Sester (I), Maris Lauri (RE), Valdo Randpere (RE), Jevgeni Ossinovski (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Indrek Saar (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 41 poolt, 54 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.
Teise lugemise läbis veel kaks eelnõu
Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) kaasajastab majutusteenuse osutamise nõudeid. Vähendatakse nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.
Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenus on turismiteenus, mille eesmärk ei ole tagada elukohta, vaid mis on mõeldud külastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse või töö vms otstarbel ja mida pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu kaupa. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui kolm kuud kestvale majutamisele kehtivad juba võlaõigusseaduses toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.
Teine suurem muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb sektori enda kujundada. Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmiseks ei ole edaspidi vaja taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab jätkata kvaliteediarendusega ilma riigipoolsete piiranguteta.
Uued digitaalsed lahendused ja klientide muutunud ootused on kaotamas vajadust nii eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) kui mitmete teiste teenuste järele, mistõttu vähendatakse ka ministri määruse teisi nõudeid. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.
Samuti võimaldatakse majutusasutustel külastajaid elektrooniliselt registreerida ja kaotatakse külastajakaartide paberkujul säilitamise kohustus.
Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõuga (236 SE) ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid. Uue ühendasutuse nime ettepanek eelnõu järgi on Transpordiamet. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.
Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte. Liitmisega luuakse MKM-i merenduse asekantsleri positsioon.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kristen Michal (RE), Kalvi Kõva (SDE), Sven Sester (I), Kalev Kallo (K) ja Tarmo Kruusimäe (I).
Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 33 poolt, 53 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.
Esimesel lugemisel lükati tagasi üks eelnõu
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) nägi ette hüvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvitab Haigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja. Sealt edasi üheksandast päevast kannab kulud sarnaselt kehtiva regulatsiooniga Haigekassa. Eelnõu põhjenduses toodi välja, et haiguspäevade hüvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Riisalo (RE), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Mart Helme (EKRE).
Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 51 poolt, 26 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu ees andis kolmapäeval ühtlasi ametivande uus siseminister Alar Laneman.
