Seeder: maa maksustamise hind ei vasta tegelikule hinnale
“Ei ole veel otsust langetanud ja ei ole ka näinud seda eelnõud, millega riigihalduse minister Jaak Aab praegu tegeleb,” vastas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Delfi küsimusele, kas Isamaa toetab plaani teha uus maade hindamine, mis tooks kaasa kõrgema maamaksu.
Seeder märkis, et maade hindamise teemaga on aastaid tegeletud. “Erinevate ministrite ajal on olnud erinevad eelnõud ja metoodikad,” rääkis Seeder.
“Siiamaani ei ole ükski neist rakendunud ja mina ei oska öelda, millise eelnõu, metoodika ja ajaraamistikuga Jaak Aab välja tuleb,” sõnas Seeder.
Vastates küsimusele, kas põhimõtteliselt oleks siiski vaja uut maade hindamist, kuna viimane leidis aset 19 aastat tagasi, 2001. aastal ja suures osas riikides toimub see kindla ajavahemiku järel, tõi Seeder välja kolm probleemi.
“Kõigepealt ei ole 19 aastat kehtivat seadust täidetud. Kehtiv seadus näeb ette, et riigil on kohustus korraline hindamine läbi viia, ja seda lihtsalt ei ole täidetud. See on probleem. Kui seadust ei täideta mingil põhjusel, siis tuleb see ümber vaadata ja muuta. See ei ole jah normaalne olukord,” tõdes Isamaa esimees.
“Teine probleem on see, et maamaks on kohalike omavalitsuste tulu, mis täna jääb omavalitsustel saamata. On vaja lahendada, mismoodi siis sellega jääb ja kuidas saab,” lausus Seeder.
Kolmanda murekohana tõi Seeder välja asjaolu, et maa maksustamise hind ei vasta tegelikule maa hinnale ja turuolukorrale.
“On olemas kolm suurt probleemi, aga kui me räägime maa maksustamise hinnast, mis oleks korrelatsioonis turuhinnaga, siis tähendaks see väga äkilist maa hinna tõusu, mis on omanikele kindlasti väga suur probleem. Üleöö ei saa niisugust asja teha ja kui me pole sellega 19 aastat järjepidevalt ja sujuvalt tegelenud, siis kindlasti ei saa ühe hooga ja järsult seda probleemi lahendada,” leidis Seeder.
Maamaksu hüppelist tõusu ei toeta ka Jaak Aab, kes ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et pärast maa hindamist ja õiglase hinna saamist tuleb üleminekuperioodil kinnitada hinnatõusule lagi.
Seeder rõhutas, et enne seda, kui otsustatakse, kas käivitada uus maade hindamise protsess, tuleb riigil läbi arutada valdkondlik poliitika, sh ka regionaalsest aspektist. “Oluline on, milline on metoodika ja riigi ideoloogiline lähenemine — kas erinevates valdkondades lähtutaksegi turuhinnast või mitte. Maa sihtotstarbed on erinevad: sotsiaalmaa on ühe hinnaga; looduskaitsealuste maade pealt, mis on riigi omad, riik omavalitsusele makse ei maksa. Põllumajandusmaal, kus põllumehed kasutavad suuri pindasid tootmiseks, on võimalik ette näha teine maa maksustamise alus, kui me tahame üht või teist valdkonda soodustada.”
Isamaa esimehe sõnul peaks kodualuse maa maksuvabastus jääma. "See on nüüd küll asi, mis on pikki aastaid kehtinud. See soodustab inimestel omanikuks olemist, mis on lõppkokkuvõttes riigile kõige odavam variant, kui inimene on oma maa ja kinnistu omanik, kes hooldab ja haldab. See poliitika, mis on aastaid kestnud, peaks kindlasti jätkuma."
Uus maade hindamine
Märtsi alguses viib riigihalduse minister Jaak Aab valitsuskabinetti ettepaneku teha uus maade hindamine, mis toob kaasa kõrgema maamaksu.
Aab on võtnud vedada ebapopulaarse ülesande ajakohastada maamaks. Selleks teeb ta valitsusele ettepaneku korraldada üle 20 aasta maade hindamine. Kuna maade turuväärtus on vahepeal kordades tõusnud, pakub ta välja ka tasandusmeetmeid, et maamaks nõnda hüppeliselt ei tõuseks. Kogu protsess võtab ilmselt kolm-neli aastat.
