Siseminister: Reformierakonna toetus Elmar Vaherile tuli kergelt
Siseminister Ken-Marti Vaher lausus, et Reformierakonna toetus politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhi kandidaadiks esitatud Elmar Vaherile tuli täna koalitsiooninõukogus kergelt.
Kuidas jõudsite te PPA juhi otsingutel Elmar Vaheri nimeni?
Elmar Vaher on kaheksa aasta jooksul näidanud ennast tugeva juhina nii keskkriminaalpolitseis kui Põhja prefektuuris. Sellest tulenevalt, arvestades ka tema isikuomadusi ja neid eeldusi, mida olen seadnud, on ta minu hinnangul hea kandidaat. Ta võiks olla ka selline kandidaat, kes leiab poliitilist toetust, mida paratamatult on vaja, et kandidaat saaks valitsuses kinnitatud.
Kas täna koalitsiooninõukogus Reformierakonna poliitiline toetus Elmar Vaherile tuli ära?
Jah.
Kas see tuli kergelt?
Ma julgeks küll öelda, et tuli kergelt ja koosmeelega. Õiguskomisjoni saame edasi liikuda juba loodetavasti järgmisel nädalal ja siis juba valitsusse kinnitamiseks.
Elmar Vaheril pole lõpetatud magistrikraadi, sellal kui kolmel avalikul konkursil mittesobivaks tunnistatud kandidaadil on magistrikraad olemas. Kas see võiks põhjustada PPAs hõõrumisi?
Politsei- ja piirivalveameti juhtidele seati põhimõttena sihiks magistrikraadi nõue 2009. aastal siseministri määrusega. See oli kavandatud jõustumiseks 1. jaanuaril 2014. Täna on mitmetel politsei- ja piirivalveameti juhtidel, kaasa arvatud Elmar Vaheril, pooleli magistriõpingud, et seda nõuet täita. On väga oluline, et inimesed on selle tee jalge alla võtnud ja selgelt endale sihiks seadnud magistrikraadi nõue ka ära täita. Kõige olulisem on, et ka Elmar on kinnitanud, et ta viib oma õpingud lähiajal lõpule. Meest sõnast, härga sarvest. Ma ei näeks probleemi selle nõude täitmisel. Kui selleks on vajadus, siis on mõistlik vaadata selle nõude jõustumise tähtaeg, eelkõige lähtuvalt põhimõttest, et anda inimestele võimalus oma juba alustatud haridustee lõpuni käia ja samal ajal jätkata Eesti riigi teenimist.
Kas Elmar Vaheril on mingi konkreetne tähtaeg, mis ajaks ta peab ära lõpetama?
Me oleme Elmariga rääkinud, et ta lõpetab igal juhul oma õpingud ära 2014. aasta jooksul, pigem isegi selle esimesel poolel.
PPAga tegeleva asekantsleri koht on ka vaba. Kuidas edeneb sinna inimese otsimine?
Täna on kõige olulisem politsei- ja piirivalveameti juhi leidmine. Asekantsleri kohuseid täidab väga kogenud riigiametnik. Liigume järk-järgult, erinevaid ametikohti tuleb ikka riigis täita, inimesed liiguvad ja see on täiesti loomulik. Teatavasti jäi kriminaalpoliitika asekantsleri koht vabaks selle tõttu, et asekantsler Leif Kalev edutati kantsleriks.
Seda asekantsleri kohta enne eelmise aasta suve sisuliselt olemas polnud. Ma isiklikult lõin siseministeeriumis nii päästepoliitika kui kriminaalpoliitika asekantsleri kohad. Põhjus oli väga lihtne, siseministeerium oli senini minu hinnangul nõrgalt mehitatud ja üsnagi väikesearvuline ministeerium, mis tähendab, et strateegiline vaade Eesti ministeeriumitest kõige suuremale valitsemisalale on olnud üsna piiratud. Olen pidanud vajalikuks tugevdada kogu ministeeriumi. See tugevdamine käib läbi strateegiliste juhtide ehk asekantslerite. Kui on olemas PPA peadirektor, saame edasi liikuda ka asekantsleri koha täitmisega.
Kas Vaheril on vabad käed kahe vaba prefektikoha täitmisega?
Muidugi. Elmar Vaher uue peadirektori kandidaadina peabki saama ja tal peavadki olema vabad käed, et teha oma ettepanekuid nii Põhja prefekti kui Ida prefekti kohale. Aasta alguses ma Ida prefekti kandidatuuri ettepanekut edasi ei menetlenud, sest pean väga oluliseks, et peadirektor ise ütleb, milliste inimestega tahab ta edasi liikuda. Nüüd ootan Elmarilt ettepanekuid ja siis saame need kaks ametikohta täita.
Milliste ülesannete täitmist te Elmar Vaherilt kõigepealt ootate?
Sellest on märtsis olnud ka küllalt palju juttu. Kõigepealt, see organisatsioon moodustati 2010. aastal kolmest eraldi organisatsioonist ja on äärmiselt tähtis just põhitegevuses liita omavahel ühtseks meeskonnaks ja tekitada täiendavat sünergiat nii korrakaitsepolitsei, kriminaalpolitsei, piirivalve kui ka migratsiooni pooled. Täna see selgelt nii veel ei ole.
Eelkõige pean seda oluliseks säärastes rasketes valdkondades nagu narkokuritegevus, lähisuhtevägivald, üldise korrakaitse tagamine. Just läbi põhitegevuse täpsema ühtepõimimise on võimalik seda organisatsiooni rohkem ühtseks liita nii organisatsioonikultuuri kui ka meeskonna näol laiemalt.
Olen alates 2011. aasta suvest pannud paika prioriteetsed suunad kogu valitsemisalale, loomulikult ka PPA-le. Nendeks on eelkõige võitlus raske peitkuritegevusega, narkokuritegevus, korruptsioon, rasked majanduskuriteod.
Teiseks, märgatavalt suurem rõhk on ennetusel. See puudutab ennetust nii tänavatel kui näiteks lähisuhtevägivallas, millest tulenevad väga paljud probleemid ühiskonnas, nende tagajärgedega puutuvad kokku nii politsei, prokuratuur ja kohtud.
Kolmandaks – inimelude säästmine. Siin me räägime liiklusest – eelmise aasta kevadest on asjad liikunud positiivsuse suunas, olen isiklikult sellesse palju panustanud ja seda tööd peaks uus peadirektor oma meeskonnaga kindlasti jätkama. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on tänavu liikluses hukkunud kuus korda vähem inimesi. Kui toome siia juurde ka vigastatute arvu ja muud valdkonnad, on numbrid veel positiivsemad.
Neljandaks nimetan maksumaksja pandud väljakutset, see on maksumaksja raha läbimõeldud ja süsteemne kasutamine. Selle kasutamine nii, et me tunneksime reaalset mõju ühiskonnas. See mõju on loomulikult üldine turvalisuse kasv, aga ka kuritegevuse vähenemine, kindlustunde suurenemine nii kodudes kui tänavatel, inimelude säästmine jne. Et PPAle iga aasta eraldatavat raha kasutataks hästi läbimõeldult, et see oleks üha rohkem suunatud põhitegevusse ehk tänavatele – kriminaalpolitseisse, korrakaitsesse, piirivalvesse jne. Lühidalt – kvaliteetne ja säästlik sisejulgeoleku juhtimine.
