Sõnumid väljumisstrateegia osas võivad tulla homme
Teadusnõukoja sisend valitsusele oli täna: piirangute leevendamine võib kõne alla tulla, kuid väljaminek peab olema astmeline.
Teadusnõukoja esimees, professor Irja Lutsar lükkas ümber pärastlõunal levima hakanud kuuldused, justkui oleks tänasel valitsuskomisjoni ja teadusnõukogu kohtumisel tekkinud probleeme ning väljumisstrateegias ei saadud seetõttu kokkuleppele. “Mingisuguseid probleeme polnud. Minu jaoks oli see kuues koosolek ja täna oli isegi vähem pingeline, kui mõni teine kord on olnud. Oleme alati teineteist aktsepteerinud,” kinnitas Lutsar.
Teadusnõukoja liige, professor Krista Fischer viitas, et teadusnõukoja liikmed lahkusid koosolekult enne, kui midagi otsustama hakati. “Kas ja mis kokkuleppele saadi, ei oska kommenteerida,” lisas Fischer.
Eesti Päevaleht ja Delfi rääkisid ka ühe valitsuskomisjoni liikmega, kes kinnitas samuti, et probleeme polnud. Ta viitas, et valitsuskomisjoni koosolek kestis kokku üle kolme ja poole tunni, sellest üle kahe tunni toimus arutelu ning küsimuste esitamine teadusnõukojale. Kuna täna olid kohal kõik kuus teadusnõukoja liiget, lasi valitsuskomisjoni-ja eriolukorra juht, peaminister Jüri Ratas kõigil valitsuskomisjoni liikmetel neile nii palju küsimusi esitada, kui soovi oli. Seda võimalust ka kasutati. “Arutasime teadusnõukojaga pikalt neid erinevaid kõverusi, mis ühe või teise variandi puhul oleks. Samuti arutasime, kuidas teistes riikides käitutakse või on käitutud,” viitas valitsuskomisjoni liige. “Kui meil oleks rohkem aega olnud, oleksime väljumisstrateegias ka kokku leppinud, kuid ajaliselt läks kiireks - julgeolekukomisjoni koosolek tuli peale.”
Lisaks, valitsuskomisjoni liikmed said väljumisstrateegia viimase variandi viimaste täiendustega oma postkastidesse alles 8.30 paiku hommikul, koosolek algab aga juba kell 9 ning inimesed ei jõudnud dokumenti läbi töötada.
Valitsuskomisjoni liikmed saavad aru, et selgust on vaja. Poepidaja tahab ka seda pikemat aega ette teada, kui tema pood veel suletuks peab jääma. Nii ka teised valdkonnad. Seetõttu soovib valitsuskomisjon homme, hiljemalt neljapäeval sõnumitega välja tulla.
Neljapäeval otsustakse valitsuses ka eriolukorra pikendamine - kas seda pikendatakse veel kaks nädalat või kuu aega. Kuid väljumisstrateegia ning eriolukorra pikendamine omavahel seotud ei ole.
Professor Lutsar märkis, et otsuse väljumisstrateegia osas teeb valitsus. “Meie sisend oli, et meetmete leevendamine võib kindlasti kõne alla tulla ja mõningaid asjad, mis me pakkusime - no need on ka teada, kasvõi meditsiinilise abi kättesaadavamaks tegemine - on juba toimima pandud,” märkis Lutsar. “Kindlasti ei saa olukorrast väljuda aga nii, et 2. mail on kõik läbi ja endine elu hakkab pihta. Soovitasime, et väljumine peaks olema astmeline ja riik peaks olema valmis vajadusel ka sammu tagasi astuma,” lisas Lutsar.
Lutsar tõdes, et praegu on olukord kontrolli all, kuid ei ole teada, mis hakkab juhtuma meetmete leevendamisel. “Näen esimest nädalat, et trendijoon on väikselt alla läinud. Siiani on see olnud väikese kursiga üles. Aga kindlasti ei tähenda see seda, et nüüd on kõik läbi. Me keegi (teised riigid-K.A.) pole sellest puhangust veel välja läinud. Meil pole ees teiste riikide kogemusi, mida tähendas ühe või teise meetme leevendamine. Kui selline retsept oleks, siis oleks kõik palju lihtsam,” tõdes Lutsar.
Professor Fischer lisas, et otsused strateegia osas on laias plaanis paika pandud, kuid kuupäevaliselt ei saagi kõike veel väga varakult paika panna. Laias plaanis hindab Fischer olukorda praegu pigem positiivseks. “Kindlasti on see kõver läinud alla. Kui vaatame uute nakatanute testimist ja testimine on olnud üsna ulatuslik, siis on näha, et numbrid on alla läinud ja mõnest maakonnast pole üldse positiivseid proove tulnud. Kui üksikuid puhanguid osataks paremini kontrolli all hoida nagu Tartus Raatuse ühiselamus, siis on lootust, et midagi võiks leevendada küll,” ütles Fischer lisades, et see ei tähenda, et kõik läheks lahti, sealhulgas 2+2 piirang.
