“Igale riigile, linnale, vallale ja väiksemale omavalitsus-allüksusele ehk viimasel ajal seoses külaliikumise ning kodanikuühiskonna elavnemisega iseäranis küladele on järjest olulisemaks muutunud oma identiteet ja kokkukuuluvus,” selgitas ideed linnaosadesse lipuplatsid teha abilinnapea Taavi Aas.

“Sümbolid nagu vapp ja lipp on läbi aegade olnud selles mõtteraamistikus laialdases kasutuses. Tasub veidi Eestis ringi sõita ja võib näha, et igas omavalitsuses on pidulikumatel puhkudel — nagu näiteks külapäev, kihelkonnapäev jne — heisatud oma identiteedi sümbol, oma lipp. Lipp kui sümbol paigutatakse alati auväärsele ja hästi nähtavale/vaadeldavale kohale. Tavaliselt lipuplatsile või esindushoone fassaadile,” sõnas abilinnapea.

“Kindlasti tahame lipuväljakute rajamisega rõhutada Eesti vabariigi taasiseseisvumispäeva tähtsust. Usume, et lipud muudavad piduliku päeva veelgi pidulikumaks ning ilmestavad linna keskkonda,” rõhutas Aas.

Tallinna linn on seda meelt, et lipuplatsil võiks linna lipp lehvida alaliselt. Praeguseks on enamik linnaosi sobiva lipuplatsi koha leidnud. “Kõik lipuväljakud on valmis 20. augustiks, v.a Lasnamäe ja Nõmme, kus kasutatakse olemasolevaid väljakuid,” lausus abilinnapea.

Kesklinna valitsus püstitab lipumasti Vabaduse väljakule. Kristiine lipuväljak rajatakse Kotkapoja 2b krundile. Mustamäe lipuplats tuleb Männi pargi kõrvale Keskuse tänaval. Haabersti linnaosavalitsus paigutab lipumasti Õismäe tee 107 asuva Rimi kaupluse esisele väljakule. Põhja-Tallina lipuväljak asub Kari tänav 2 maja esisel platsil. Pirital saab lipumaste olema koguni kolm ning need paigaldatakse linnaosavalitsuse ette Merivälja tee ja Kloostrimetsa tee nurgale.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena