"Ettepanek tehti, sest Boris Nemtsov oli Eesti sõber ja tema nägemus Venemaast oli riigist, mis austab oma naabreid, fundamentaalseid inimõigusi ning rahvusvahelistel reeglitel ja õigusel põhinevat maailmakorda," ütles eelnõu algatanud Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
"Olenemata Putin režiimi katsetest Nemtsovi ja tema kaastöötajaid pidevalt hirmutada ja represseerida, tekitas Nemtsovi pühendumus demokraatia ja inimõiguste põhimõtete kaitsmisel lootuse rahumeelsest, vabast ja demokraatlikust Venemaast, kellest võiks ühel hetkel saada usaldusväärne ja sõbralik partner lääneriikidele," lisas ta.
Asukohavaliku kriteeriumiks peaks eelnõu järgi olema väärikas plats, või ka tänav Tallinnas. "Meie eelnõus pakkusid saadikud välja Püha Vaimu kirku ees olev plats nimetada Boriss Nemtsovi nimeliseks. Kui see ei peaks mingil põhjusel sobima, tuleb leida mingi muu väärikas koht," ütles Michal.
Eelnõu algatajate seas olid reformierakondlased Kristen Michal, Eerik- Niiles Kross, Heidy Purga, Taavi Rõivas, Vilja Toomast, Õnne Pillak ja Ivi Eenmaa, aga ka Siim Valmar Kiisler, Mart Luik ja Kaido Kukk Isamaast ning sotsiaaldemokraat Rainer Vakra.
Sarnase algatuse on teostanud juba Washington ja Vilnius, ning teistes linnades maailmas on see arutamisel.
Nemtsov oli omal Venemaa asepeaminister, kuid hiljem opositsiooniliider ja president Vladimir Putini terav kriitik. 55-aastane Mentsov nõrvati 2015. aasta veebruaris Kremli lähedal Bolšoi Moskvoretski sillal, kus talle tulistati neli kuuli selga
Nemtsov oli eluajal ka Tallinnas sage külaline. Viimast korda käis ta Tallinnas 2014. aastal, kui ta oli Lennart Meri konverentsi üks peakõnelejatest.
Ka varemalt on maailmas selliseid samme astutud. Näiteks otsustasid Ameerika Ühendriikide seadusandjad 1980ndatel nimetada Vene saatkonna juures asuva tänavalõigu Nõukogude dissidenti Andrei Sahharovi nimeliseks ning muutsid selliselt ka saatkonna postiaadressi tema nimeliseks.