Tapa kooli direktor: pärast laamendamist lükkasid õpilased meid ukse eest ja põgenesid linna peale

Tapa erikoolis toimus kolmapäeval mäss, mis tipnes akende sisse peksmise, pedagoogide ründamise ja massilise põgenemisega õppeasutusest.

(Video Martin Dremljuga, küsimusi küsib Joosep Värk)

„Asi kääris paar päeva tegelikult juba. Eile oli nii, et „kõrgema hierarhia“ poisid ei tahtnud hommikul kooli minna. Saime nad voodist kätte, nõudsime kooli minekut ja nad läksid kooli. Koolipäev ja õhtu möödusid rahulikult,“ rääkis Tapa erikooli direktor Ene Kukk Delfile.

„Täna hommikul oli uuesti sama asi. Sundisime neid taas tundidesse minema. Samuti viisime läbi poiste tubades läbiotsimise. See neile muidugi ei meeldinud ja siis mulle öeldi, et seda sa direktor veel kahetsed,“ jätkas ta.

Tapa erikooli õppe- ja eluruumid asuvad erinevates hoonetes ning täna hommikul kella 10 paiku tegid poisid õppehoones ühe suure akna katki, kuid seejärel õnnestus nad maha rahustada.

Pärast lõunasööki aeti kõik hetkel koolis õppivad 28 poissi kokku spordisaali, kuhu oli kogunenud terve kooli personal. Algas väitlus selle üle, mis on laamendamise ja vastuhaku põhjuseks.

„Nad tõid siis välja selle, et nad ei saa hommikul magada, neil ei ole suitsu, nad ei või Tapa linnavahel jalutamas käia ja nad tahaksid alkoholi,“ rääkis Kukk. Ta lisas, et sõna võtsid just „kõrgemad autoriteedid“, vanemad noormehed, kuid olukord paistis olevat rahulik.

Pärast väitluse lõppu umbes kella 13.30 paiku võttis Kuke sõnul aga maad täielik allumatus ja läks laamendamiseks. Lõhuti ukseklaase ja kõike, mis ette sattus. Laamendajaid oli umbes 15, ülejäänud õpilased vaatasid asja rahulikult kõrvalt.

Turvatöötajate jõud ei käi poistest üle

Pärast seda kui poisid olid ära laamendanud, hakkasid nad koolimajast välja tungima. „Töötajad seisid välisukse ees. Üks noormees tõukas mind väga tugevasti rindu ja ütles, et sina mind kinni ei pea ja tormas välja,“ kirjeldas Kukk olukorda.

Välja tormas alla kümne poisi, osad laamendajad otsustasid siiski koolimajja jääda. Põgenenud poisid on praeguseks hetkeks politsei poolt tabatud või ise kooli naasnud.

Koolis on Kuke sõnul küll mõned turvatöötajad olemas, ent nende jõud ei käi sageli poistest üle. „Arvestades, kui raskete noortega me töötame, peaks turvapersonali mõjutusvahendid olema teistsugused,“ nentis Kukk.

Kuke sõnul on koolis selliseid õpilasi, kes ei ole viibinud kinnipidamiskohas ja keda on võimalik pedagoogiliselt mõjutada, kuid on ka neid on viibinud kinnipidamiskohas ja toonud kaasa sealt väga suure kogemustepagasi.

„Neil viimastel on nõrgemate üle väga suur mõju ja selle tagajärg ongi tänane sündmus. Nad ässitavad teised üles ja sageli ei teegi ise midagi. Teised on nõrgemad ja kardavad, kuna neid ähvardaks peksuga, siis hakkavadki käske täitma ja laamendama,“ lisas ta.

Viimane suurem mäss oli Tapa erikoolis 2010. aastal, mil poisid samuti aknaid lõhkusid ja koolipinke õue loopisid.

Suuremat laamendamist, mille korral politsei välja kutsutakse, tuleb ette aastas kord või paar. Erinevaid avaldusi lõhkumiste, poiste omavaheliste kakluste, töötajate ründamise ja muu sellise osas tuleb politseile kirjutada paarkümmend korda aastas.