Tiibmanööver: valitsusparteid kulutasid katuseraha Rail Balticu kohtus takistamiseks
Meeleavalduste korraldamine, pidev koordinaatoritele saadetavate päringute tulv, allkirjade kogumised, kaebused kohtule ja andmekaitse inspektsioonile – ARB on olnud projekti elluviijatele pinnuks silmas juba viis aastat. Mullu detsembris võttis riigikohus menetlusse ARB maakonnaplaneeringute vastase kaebuse, mis oli esitatud koos Eesti looduskaitse seltsiga. See on tähelepanuväärne, sest riigikohus võtab menetleda vaid väga väikese osa kaebusi. See tähendab loomulikult taas tõrkeid projekti elluviimises. Kõige hullemal juhul saadab riigikohus asja vaidlemiseks tagasi madalamatesse kohtuastmetesse. Rail Balticuga seotud seitsmest kaebusest on see ainuke, mida veel arutatakse. On huvitav, et riigi taristuprojekti vastast vaidlust on osaliselt rahastanud riik ise. Humal selgitab, et ARB suurim kulurida olevat kohtuvaidlused.
Kust ARB selleks raha on saanud? Tuleb välja, et näiteks valitsusse kuuluvatelt erakondadelt. Näiteks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) rahastas ARB-d selle aasta regionaaltoetuste ehk katuseraha kaudu 5000 euroga. Kuid ka Isamaa eraldas Humala juhitud protestirühmale 2018. aastal 15 000 eurot. Humal loetleb, et MTÜ saab vaidlusteks raha ka tavakodanike pisitoetustest. Katuseraha on kasutatud sellekski, et toota trükiseid ja internetis levitatavaid animatsioone. Aktiivne toetaja on olnud ka logistikaärimees Karli Lambot. Kuna Rail Balticu tõttu kannataks autotransport, millega tegeleb Lamboti firma Ace Logistics, on RB Raili esindajad ARB-d korduvalt nimetanud konkureeriva ettevõtte survegrupiks, mitte erapooletuks kodanikuliikumiseks.
Lambot peab selliseid süüdistusi naeruväärseteks. „See on asjatundmatu või pahatahtlik jutt. Logistikafirma Ace Logistics ei ole autovedaja, talle ei kuulu ühtegi veoautot ning ta ei konkureeri mingil moel Rail Balticuga. Kui Rail Baltic tuleks, siis meiesugused firmad pigem võidaksid, sest mingis mahus tuleks tööd ikka juurde,” on ta väitnud Eesti Päevalehele. Ülalkirjeldatu näitab sedagi, et projektil on habras poliitiline toetus. Kui EKRE sõnavõtud ja riigikogus toetusrühma Avalikult Rail Balticust loomine näitavad üsna ühest vastumeelsust, siis Isamaa hoiak on segasem. „Isamaal on kogu aeg olnud eri seisukohti, me pole kunagi olnud sada protsenti poolt või vastu,” on erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ERR-ile öelnud. Projekti elluviijate arvamust peegeldab näiteks üks RB Raili kirjadega slaidiesitlus, mis nimetab Isamaad katuseraha eraldamise tõttu projekti suhtes opositsioonis olevaks jõuks.
Märtsis koalitsioonikõneluste ajal lubas EKRE esimees Mart Helme erakonna propagandaportaalile Uued Uudised, et EKRE otsib võimalusi Rail Balticu pidurdamiseks, isegi kui see lubadus koalitsioonileppesse ei jõua. Praegu erakondadel projekti pidurdamiseks otseseid hoobasid siiski ei ole. Kõige rohkem kokkupuutepunkte Rail Balticuga on ilmselt EKRE ministri Rene Koka juhitaval keskkonnaministeeriumil.
