Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on kasv tulnud keskmise viirusesisaldusega proovide arvelt. „Võrreldes möödunud nädalaga on tulemusi kuvava kaardi üldmulje läinud punasemaks," sõnas Tenson ning lisas, et see väljendub ka Eesti keskmist olukorda kirjeldavas reoveeindeksis. "Paaril eelneval nädalal on see olnud languses, nüüd aga taas tõusule pöördunud. Sellest võib järeldada, et tõenäoliselt on nakatunute hulk mitmeski Eesti piirkonnas vahepeal kasvanud."
Viirusesisaldus reoveeproovides on keskmisest suurem pea kõikjal Eestis, mistõttu on piirangute ühtlustamine uuest nädalast Tensoni hinnangul igati asjakohane. „Viiruse levikut pidurdab üksnes lähikontaktide vähendamine. See on ühtviisi oluline kõigis Eesti piirkondades,“ ütles Tenson.
Koroonaviiruse seire reoveest annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas.
Reoveeproove võetakse iga nädal kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
