Ülle Madise: omavalitsus ei saa inimest vastu tema tahtmist jagatud eluruumi sundida
Õiguskantsleri poole pöördus inimene murega, et tal ei ole eluaset. Õiguskantslerile teadaolevalt pöördus avaldaja eluasememurega Tallinna linna poole juba 2016. aastal. Selle aasta 1. veebruaril koostas linn avaldaja abivajaduse hindamise akti, märkides selles, et avaldaja vajab abi ja ta peaks pöörduma arsti poole. Märtsis võttis linn avaldaja sotsiaalmajutusüksusesse majutamise järjekorda ning maikuus pakkus talle voodikohta sotsiaalmajutusüksuses.
Kuna avaldaja ei soovinud teiste inimestega tuba jagada, loobus ta
voodikohast sotsiaalmajutusüksuses ja esitas 4. juunil avalduse eluruumi saamiseks. Selles avalduses taotles ta nii sotsiaal- kui ka munitsipaaleluruumi ning põhjendas eluruumi vajadust sellega, et tal puudub elukoht. 8. juunil võttis linn avaldaja arvele munitsipaaleluruumi taotlejana ja ta on järjekorras 163. kohal.
"Leian, et Tallinna linn on rikkunud avaldaja õigusi, kuna ei ole avaldaja abivajadust terviklikult hinnanud ega ole teinud kehtiva õiguse kohast otsust avaldaja abivajaduse ja abi andmise kohta," märkis õiguskantsler.
Kuigi linn on avaldaja sotsiaalmajutusüksuses voodikoha pakkumise ja eluruumi taotlejana arvele võtmise näol justkui hinnanud, et avaldaja vajab eluruumi, ei ole linn õiguskantsleri hinnangul taganud avaldaja vajadustele vastavat eluruumi mõistliku aja jooksul.
Madise tõi välja, et kui inimene pole võimeline enda vajadustele vastavat eluruumi tagama, peab sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt omavalitsus tagama talle sobiva eluruumi sotsiaalteenusena. Avaldaja taotles linnalt ka sotsiaaleluruumi, kuid linna dokumentidest ei nähtu, miks avaldajat ei võetud arvele sotsiaaleluruumi vajajana ja kas avaldaja vajab eluruumi tagamise sotsiaalteenust või mitte.
"Ühise eluruumi kasutamise võimalust saab pakkuda ainult neile inimestele, kes soovivad ühes eluruumis elada. Kui avaldaja ei soovi teiste inimestega ühes eluruumis elada, ei saa seda talle ka pakkuda," toonitas Madise.
Sotsiaalteenuse osutamisel peab õiguskantseleri sõnul lähtuma inimese vajadustest, mitte kohaliku omavalitsuse võimalustest. "Kui linnal ei ole munitsipaaleluruume pakkuda, tuleb linnal leida sobiv eluruum
üüriturult," märkis ta. Riigikohus on Madise kinnitusel leidnud, et eluruumi tagamise kohustus pole täidetud eluruumi taotlejate järjekorda võtmisega. "Linn peab looma abivajajale ka reaalse võimaluse eluaseme kasutamiseks," rõhutas õiguskantsler.
