Uuring: eestlased ja venelased hoiavad Tallinnas elukohta valides omaette
Selgub, et venelaste elukohavalikuid mõjutab venekeelse hariduse kättesaadavus. Neile, kes hindavad emakeelset haridust, võib venekeelsete haridusasutuste kättesaadavus olla elukoha valikul otsustava tähtsusega.
Samuti võib elukohavalikuid mõjutada soov elada keskkonnas, kus juba elab palju rahvuskaaslasi. Eestis leiab märke "paralleelühiskondadest" ka tööturul ja vaba aja veetmisel.
Venelased kolivad Tallinna piires, eelistades peamiselt suure venekeelse elanikkonnaga linnaosasid, kus on venekeelseid koole ja lasteaedasid.
Eestlased valivad elukohtasid ühtlasemalt üle linna. Kuigi mõned piirkonnad on populaarsed mõlema rahvuse seas, väldivad eestlased piirkondi, kus venelased on selges ülekaalus. Kokkuvõtlikult leidsid uurijad, et nii eestlased kui venelased eelistavad piirkondi, kus on rohkem omasid.
Eestlaste seas on kõige populaarsemad piirkonnad Pirita, Kesklinn, Kalamaja, Pelgulinn, Mustamäe, Nõmme ja ka Õismäe. Viimane on ainus piirkond, mis on venelaste seas sama populaarne kui eestlaste seas. Venelaste lemmikpiirkonnaks on lisaks Õismäele Lasnamäe ja Kopli, aga üllataval kombel pole Mustamäe populaarsus väga suur.
Mis puudutab Tallinnast välja kolimist, siis venelased eelistavad kas peamiselt venekeelse elanikkonnaga Maardut või nõukogudeaegseid suvilarajoone, kus maju on remonditud, et neis saaks ka talvel elada. Populaarsed on ka Viimsi ja Rae vald, teistesse linnalähedastesse valdadesse kolis 11 aasta jooksul vaid väike hulk venelasi.
Eestlaste seas on linnalähedaste piirkondade eelistused palju laiemad, koliti sisuliselt kõikidesse linnalähedastesse piirkondadesse, sealhulgas ka Maardusse. Viimase populaarsus jäi küll selgelt alla näiteks Viimsi või Rae omale.
70 protsenti linnast välja kolinud venelastest kolis eestlaste ülekaaluga piirkondadesse.
Nii eesti kui vene keelt rääkivad noored inimesed kolisid vanadest suurema tõenäosusega piirkondadesse, kus oli rohkem eestikeelseid inimesi. Parema hariduse ja ühiskondliku staatusega inimesed, nii eestlased kui venelased, kolisid suurema tõenäosusega eestikeelsetesse piirkondadesse kui kehvema hariduse ja staatusega inimesed.
