VIDEO | Lihula samba järelvaataja: sambale võib järgi tulla vaid peaministri allkirjaga

Lihula sammas kuulub Eesti Vabadusvõitluse muuseumi eksponaatide sekka ning muuseumi juht Johannes Tõrs sõnas, et selle liigutamisega tagasi Lihulasse on ta nõus ainult siis, kui peaminister paneb sellele otsusele oma allkirja.

"See on riigi häbiasi, kui seda neljandat korda solgutama hakata. Peaminister siia ta tõi, nüüd lasen ta siit ära viia vaid siis, kui peaminister paneb vastavale otsusele allkirja," sõnas Tõrs.

Tõrs oli samal meelel ka mullu augustis, kui andis Delfile intervjuu, milles samuti tõi välja, et samba liigutamine pole hea mõte. Mees on küll vahepeal liitunud EKRE-ga, kuid tema sõnul erakondlik kuuluvus tema arvamust sellest ei muuda.

"Need mehed tõuseks hauast välja, kui nad teaksid, milline solgutamine samba ümber käib," jätkas ta. Tema sõnul on Lihula sammas ainus mälestusmärk neile, kes võitlesid venelaste vastu.

Vastuolusid tekitab sammas seetõttu, et sellel on kujutatud Saksa mundris sõdurit. Sambal seisab tekst "Eesti meestele, kes sõdisid 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel".

Lääneranna vallavolikogu esunees Arbi Peksar ütles, et volikogu ei ole antud küsimust arutanud ning seega seisukohta kujundanud. "Viimane volikogu istung oli enne jaanipäeva, aga küsimus kerkis ajakirjanduses üles alles nüüd. Kas volikogu poole üldse pöördutakse seisukoha kujundamiseks, puudub informatsioon," selgitas ta.

Volikogu 21 liikmest kuulub EKRE-sse 2.

Sammas seisab Lagedil Eesti Vabadusvõitluse muusemis. Sammast saab külastada ning hiljuti restaureeriti samba põhi ning korrastati ümbrust. Samba esimene tellija sõjaveteran Ants Teder suri 2010. aastal. Tema auks on samba lähistele istutatud tammepuu.

Täpsemalt saab Lihula samba vastuolulisest minevikust lugeda siit.