VIDEO | Rahandusminister Martin Helme umbusaldamine kukkus läbi
Täna kell 14 alanud riigikogu istungil andis opositsioon üle 45 allkirjaga Martin Helme (EKRE) umbusaldusavalduse.
Pisut pärast kella kolme alustati umbusaldusavalduse arutamisega. Kõik riigikogu liikmed said esitada kuni kaks suulist küsimust. Umbusaldusavalduse kandis ette Andres Sutt (Reformierakond).
Umbusaldusavalduse ettekandmise ajal saatis EKRE pressiteate väitega, et rahandusminister Martin Helme vastu umbusaldusavalduse esitanud opositsioonisaadikute tegelik eesmärk on lõpetada suuremahulise rahapesu uurimine.
„Kõik, kes hääletavad Martin Helme umbusaldamise poolt, annavad sellega oma heakskiidu Reformierakonna ja teiste valgekraede kuritegelike skeemide kinnimätsimisele. Kõik, kes hääletavad ministri ametisse jäämise poolt, tagavad, et ametis jätkab minister, kes on võtnud ette suuremahulise rahapesu uurimise ja püüab heaks teha Reformierakonna valitsemisajal Eesti riigile tehtud ulatusliku mainekahju. Eesti rahvas väärib valitsust, kes näitab pättidele koha kätte," teatas EKRE fraktsiooni saadik Urmas Reitelmann teates.
Sama mõtet kordas Martin Helme oma sõnavõtu alguses. "Kogu lugu on ju katse juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et Eestis olid võimul sel ajal, kui toimus maailmas üks suuremaid rahapesemisi, tänased kaks opositsioonierakonda: Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, pidades rahandusministri ametit, justiitsministri ametit, siseministri ametit, vastutades selle eest, et Eesti rahvusvaheline maine oleks kaitstud, vastutades selle eest, et Eestis ei toimuks kuritegusid, kaasa arvatud finantskuritegusid, vastutades selle eest, et meie rahandussüsteem oleks korras," selgitas Helme.
"Nad ei saanud selle vastutusega absoluutselt hakkama. See oli hävitav läbikukkumine, mis teie võimuperioodist on järele jäänud selles valdkonnas. Ja selle jaoks, et sellest mitte rääkida, selle jaoks, et takistada tänasel valitsusel selle laga koristamist, on välja mõeldud totaalne kabukiteater, totaalne kabukiteater teemal mingisugusest mätsitud hankest ja Eesti mainet kahjustavast õigusabilepingust," jätkas ta.
"Ma ütleksin, et tänane umbusaldusavaldus on muidugi tõenäoliselt selle koalitsiooni või selle riigikogu koosseisu opositsiooni uus rekord sisutühjuse poolest. Muidugi, see on saavutus omaette, aga ega ka eelmistel pole mingit sisu olnud, aga see on ühtlasi ka meeleheitlik karje võimu järgi, et jätkata mätsimist, et jätkata oma tegematajätmiste ja tehtute mätsimist," lausus rahandusminister.
Helme ütles, et tal pole olnud hetkegi opositsiooni usaldust, toetust ega lugupidamist. Helme väitis, et on alati rääkinud tõtt ja pidas süüdistusi poliitiliseks retoorikaks.
Mart Võrklaev (Reformierakond) viitas tänasele Eesti Ekspressi artiklile ning uuris väite kohta, et opositsioon takistab (rahapesu) uurimist.
Martin Helme ütles, et ei loe Eesti Ekspressi ning soovitas seda ka teistel mitte lugeda. Ta tituleeris Ekspressi väite libauudiseks. "Eks igaüks mõtleb oma rikutuse tasandil," sõnas ta.
Jürgen Ligi (Reformierakond) uuris siseministrite kohta ajal, kui Eestis rahapesu toimus. Helme nentis, et siis olid siseministrid ka Isamaa erakonnast ning nemad peavad ka vastutust kandma.
Urmas Espenberg (EKRE) ütles, et Donald Trump ja Brexit tõid tagasi ausa poliitika. Espenberg väitis ka, et EKRE tõi Eestisse tagasi ausa poliitika. Helme arvab, et rahapesuga seotud inimesed on tõsises paanikas ning seda on näha ka riigikogus.
Kristina Šmigun-Vähi (Reformierakond) märkis, et umbusaldusavalduse ettelugemise ajal Helme mitu korda muigas, mõnel korral aga noogutas kaasa. "Kas nõustute, et olete öelnud valesti?" küsis Šmigun-Vähi, meenutades Helme ütluseid Eesti naistearstide suunal. "See on ju järjekordne vale. Ma ei ole kunagi solvanud ühtegi naistearsti. See on täiesti absurdne jutt!" pareeris minister. "Kui keegi on solvunud, siis ma ütleks, et võtaks ennast kokku," lisas ta.
Kalle Laanet (Reformierakond) uuris, kelle allkirjaga sai Louis Freeh USAst karantiinita eriloaga Eestisse tulla. Helme ei tea allkirjastajat, ta oli palunud asja ministeeriumil korda ajada.
Helme erakonnaliige Kalle Grünthal leidis, et umbusaldusavalduse avaldajad peaksid vaatama enda seltskonnas ringi, kes enim valetab.
Jüri Jaanson (Reformierakond) ütles, et diskussioon käib nii, et argumenteeritud väidetele vastatakse samaga. Jaanson märkis, et Helmel oli 20 minutit aega lükata kõik väited ümber, mis umbusaldusavalduses on. "Kas Teie olete argumentidega nõus või ei nõustu?" uuris Jaanson umbusaldusavalduses esitatud väidete kohta. Helme väidab, et avalduses pole fakte ega argumenteeritust, hoopis valesid ja subjektiivsust. "Et oleks üheselt selge, lükkan kategooriliselt tagasi kõik need süüdistused," ütles Helme.
Madis Milling (Reformierakond) viitas kaitsealastele raamlepingutele. "Kumb teist valetab, kaitseminister või Teie?" küsis Milling. "Vastab tõele, et minul oli arusaamine, et meil on olemas leping relvatootjaga, kellelt on võimalik osta rannakaitserakette. Ja see leping on raamleping, aga ta ei laiene teistele relvasüsteemidele, see tõde on kusagil vahepeal. Minu arust on halvas usus väitmine, et kui ühe lepingu osas on üldine arusaam ja kui selle lepingu detailid üle täpsustatakse, siis eelnev arusaam oli valetamine. Ma ei vaidle, et see leping ei võimalda teist relvasüsteemi hankida," rääkis Helme. "Süüdistada, et ma olen hirmsasti valetanud, on pahatahtlikkus."
Kaja Kallas (Reformierakond) uuris, kui riigil oli võimalik otsehange teha, siis miks oli vaja hangetega üldse tegeleda. Helme selgitas, et nad otsisid firmasid, kellel on sarnane kogemus olemas. "Väide, et ma kutsusin neid, kes ütleksid kindlasti ära, ei ole tõsi," sõnas Helme. Ta lisas, et Louis Freeh'l pole huvide konflikti keegi ära näidanud. "Nad ütlesid, et neil võib esineda huvide konflikt, kuna nad ei teadnud, mis on lõplik tööülesanne," viitas Helme teisele kahele advokaadibüroole, kes hankest jäid välja. "Öelda, et mulle oli ette teada, et nad ei tule, ei ole õige."
Reformierakonna saadikud viitasid taas Eesti Ekspressi loole libahanke kohta. Martin Helme ütles, et Ekspress Meedial on hagihoiatus juba varasema loo tõttu sees. "Kogu artikli mõte on mulje jätmine. Juhiksin tähelepanu, et rahandusministril on kaks ministrit," ütles Helme ning märkis, et riigihangete registri osa on Jaak Aabi vastutusalas. Helme kinnitas, et pole seadust rikkunud.
Alar Laneman (EKRE) ütles, et esitab kriitilise tooniga küsimuse ning sõnas, et Helme on põhjendamatult heatahtlik. "Olete jätnud mainimata julgeolekuaspekti," sõnas ta ning selgitas, et seni, kuni rahapesuga pole kõik selge, on sellega seotud inimesed mõjutatavad. Helme sõnas, et võtab kriitika omaks. "Illegaalse raha peamine allikas, mis läbi Eesti liikus, oli Venemaa. Selle raha liigutajad on Vene eriteenistused ja oligarhid, mis on kattuvad asjad," ütles ta.
Heljo Pikhof (SDE) uuris, kuidas ikkagi toimus õigusabilepingu ja kutse ettevalmistamine. Helme hakkas küsimuse peale võrdlemisi detailselt kuupäevadega üles lugema, millal ja mida tehti.
Jüri Jaanson (Reformierakond) rõhutas umbusaldusavalduse sisu. "Vahelduseks esitaks hästi lihtsa küsimuse. Kui palju Eesti rahva seast toetab Eesti riigi olemisele Euroopa liidus?" küsis ta. "Ma julgen väita, et Eesti riigi rahanduse on keeruliseks ajanud mitte Martin Helme ega Jüri Ratase valitsus, vaid Hiina kompartei oma viirusega. See on ikka Hiina laborist putku pannud viirus, mis on rahanduse pea peale keeranud," sõnas Helme. Ta lisas, et kolmandikule ei meeldi EL ja kahele kolmandikule meeldib.
Madis Milling (Reformierakond) küsis, millisel ekspertiisil tugineb Helme kahtlus kaitseväe juhataja pädevuses. Helme selgitas, et tema ekspertiis põhineb kaitseväe juhataja räägitul.
Urmas Kruuse (Reformierakond) pidas sobimatuks, kuidas Martin Helme ütles kuulmisvaegusega Jüri Jaansonile, et tundub, et mõnel on lisaks kuulmisele ka arusaamisega probleeme. Helme ütles, et ei viidanud kõrvakuulmisele, vaid arusaamisele.
Jaak Juske (SDE) väitis, et Helme tõestas, et on demagoog. "Teatavasti oli eelmisel nädalal riigikaitsekomisjon, kus arutasime riigikaitseinvesteeringuid. Seal selgus, et sul on laual konkreetne relvasüsteemi ostutehing ühe Iisraeli firmaga ja oleksid nõus allkirja panema," sõnas Juske. Ta uuris, kuidas otsustusprotsess käis ja kust see leping tuli. Helme ütles, et müügiesindajad üritavadki oma kaupa müüa. "Selle pakkumise tehnilised detailid, eelised, võimalik ajaraam on minu teada vähemalt pakutud seda tutvustust tehtud kõigile, kes tahavad," rääkis ta. Väidetavalt käidi pakkumist ka kaitseministeeriumis tutvustamas. Helme ütles, et pakkumine on neli korda väiksem mõnest teisest pakkumisest.
Signe Riisalo (Reformierakond) uuris, kas Helme kohtus ka teiste büroode advokaatidega, nagu Helme kohtus mullu Freeh'ga. "Ühega kohtusin isiklikult ja käisin kohal, kui viibisin USA-s eelmise aasta oktoobris," rääkis ta ja ütles, et tegemist oli White & Case LLP jutul. Lisaks vestles ta Briti finantsisti Bill Browderiga.
Helle-Moonika Helme (EKRE) viitas Eesti Ekspressi artiklile ja küsis kas Eesti päritolu ning aastaid Londonis ja Dubais elanud finantsist Ragnar Meitern on ka teiste valitsustega koostööd teinud. Helme kinnitas, et Meitern on ka Taavi Rõivast abistanud.
Katri Raik (SDE) küsis, kas Helme või erakond on saanud kasu Freeh lepingust. Helme ütles, et ei saa, kasu saab riik.
Urmas Kruuse (Reformierakond) küsis, kuidas hüvitatakse maasikakasvatajatele riknenud vili. Kruuse sõnul oleks Ratas tulnud hea meelega vastu põllumeestele Ukraina võõrtööjõu sissetoomisega vastavaks perioodiks, ent valitsuses ei saadud EKRE mahitusel teemaga kokkuleppele ning maasikad jäid põldudele. Helme vastas, et ta on maaeluministriga kahjuanalüüse vaadanud ning tema ei näe, et on alust kahju hüvitamiseks.
Kristina Šmigun-Vähi (Reformierakond) ütles, et tal on piinlik vaadata, kuidas minister ainult mitte opositsiooni- aga ka koalitsiooniliikmeid siunab. Vähi küsis, mida Helme lubab Isamaale, et Isamaa saadikud täna õhtul rahandusministri poolt oleksid. Helme ütles, et peabki piinlik olema, kuna kogu see umbusaldusprotsess on piinlik. Helme sõnul on koalitsioonis suhted väga head.
Helme erakonnakaaslane Paul Puustusmaa küsis, kui kaugel ollakse nn rahapesu niiditõmbajate uurimise ja paljastamisega. Helme sõnul on mitmed välisriigid rahapesu uurimises eespool. "Ma ei tahaks, et mõne teise riigi uurimisest me saaks teada, mis siin toimus," ütles Helme, lisades, et see oleks Eesti mainet kahjustav.
Kaja Kallas (Reformierakond) küsis, kuidas käivad kokku see, et Helme enda sõnul rahapesuga võitleb, ja see, et Eesti Päevalehe andmetel Helme nõunik Kersti Kracht käib nõudmas Ukraina oligarhile arvete avamist. Helme sõnul ei oma see kaasus talle mingit mõju.
Keit-Pentus Rosimannus (Reformierakond) küsis, kas Kracht tegutses valitsuse ja Helme teadmisel, kui sekkud pankade otsustusprotsessi. Helme sõnul ei tegelenud Kracht ei tema ega valitsuse teadmisel. "Ida-Virumaal on suur firma, kus oli mitukümmend või mitusada töötajat, kelle rahad külmutati ära," selgitas Helme Krachti motiive. "Ta kandideeris valimistel". Helme märkis, et ta avaldab tunnustust meeldiva koostöö eest "ühe konkreetse meediamaja" ja Reformierakonna vahel.
Lauri Läänemets (SDE) küsis, mis on Helme seisukoht Valgevene küsimuses, kuna Läänemetsa sõnul on EKRE liikmed Valgevene olukorra üle vähe sõna võtnud. Helme sõnul hääletas kogu EKRE fraktsioon Valgevene toetava avalduse poolt. Helme sõnul tuleb Valgevenes taastada demokraatlik kord ja valimised, välistada vägivald ning välistada välisriikide sekkumine.
Maris Lauri (Reformierakond) küsis, mille baasilt Martin Helme vihjab, et Reformierakond on seotud Eestis toimunud rahapesuga. Helme vastas, et sellega peavad tegelema uurimisorganid ning ütles, et pole kellelegi pannud sellist silti külge.
Pärast küsimustevooru ütles Kaja Kallas, et Martin Helme vastas küsimustele pealiskaudselt ning opositsiooni kahtlused vaid süvenesid. Kallas pöördus eelkõige Isamaa saadikute poole. "Teie ees seisab minister, kes ei ole varjanud, et soovib Isamaad kustutada," ütles Kallas.
