VIDEO | Terviseameti juhi kt: koroonaviirus lapselt lapsele ei levi. Väga harvad on ka juhtumid, kui laps koolis õpetajat nakatab
"Hetketeadmiste järgi COVID-19 lapselt lapsele ei levi. Väga harva, kui ta lapselt täiskasvanule levib. Need juhtumid, kui lapsed koolis õpetajat nakatavad, on väga harva esinevad. Koolisiseseid puhanguid meile teadaolevalt esineb ka väga harva," ütles terviseameti juhi kohusetäitja (kt) Mari-Anne Härma.
Ta lisas, et sellele teadmisele tuginedes tuleks langetada otsused kooliaasta alguse planeerimisel.
Härma väite puhul tuleks aga täpsustada, mis vanuses laps on. Andmeid põhjapanevaks järelduseks ja lõplikuks tõeks koroonaviiruse kohta veel piisavalt ei ole, kuid viroloog Andres Meritsa sõnul tuleb arvestada võimalusega, et üle 10-aastased õpilased võivad teineteist ja õpetajaid nakatada. "Enamus uuringutest nähtub, et alla 10-aastased viirust ei levita, aga üle 10-aastaste seas võib see levida, kuigi nad põevad viirust väga väikeste sümptomitega," selgitas ta.
"Selle võimalusega peab arvestama, et 5.–12. klassid võivad õpetajaid nakatada. Mida vanemad lapsed, seda suurem tõenäosus."
Teadusmaailmas napib materjali terviseameti väite kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Suurem osa lapsi on tõepoolest nakkuse saanud oma emalt-isalt. Laste omavahelist nakatumist pole ka väga põhjalikult uuritud just seetõttu, et rahvusvaheliselt koolid suleti juba pandeemia alguses.
Prantsusmaal käis koroonaviirusesse nakatunud 9-aastane laps koolis, kus ta puutus kokku 80 kaasõpilasega. Neist ei nakatunud mitte keegi. Vastukaaluks on USA-s taasavatud koolides juba esinenud mitmeid koroonajuhtumeid ning terved koolid on pärast nädalaajast töötamist taassuletud.
Lõuna-Koeras ning Hiinas läbiviidud uuringud on näidanud, et laste nakatumine kasvas 5-11% koolide taasavamisel. Siiski on tõestatud, et lapsed põevad üldiselt haiguse läbi kergemini, kuid nad on võrdväärsed haiguskandjad täiskasvanutega. Seetõttu ei tasu alahinnata koolide taasavamise ohtu riskigruppi kuuluvatele õpetajatele.
Vastutus jääb koolidele
Kuigi haridusministeerium on öelnud, et plaan A on 1. septembril koolid tavapäraselt kontaktõppega avada, siis on veel lahtine, millised tingimused peavad selleks täidetud olema. "Täna on meil arutelu haridus ja teadusministeeriumiga. Homme on see valitsuse laual, et mis on täpsed tingimused ja otsused, mida jälgida," rääkis Härma.
Terviseameti juhi kt sõnul täpsustakse täna-homme ka seda, millised peaksid olema koolide plaan B ja C juhul, kui koroonaviirus hakkab Eesti laiemalt levima.
"Kindlasti peaksid koolid olema valmis oma plaane tegema ning oma võimalusi ja ressursse arvestades kindlasti teavitama ka lapsevanemaid, et mis neid ees ootab. Kool algab peagi ja inimesed tahavad teada, mis toimub," ütles Härma.
Terviseamet on andnud koolidele soovitused, aga mitte kohustused. Härma arvates sellest probleeme ei teki, sest koolijuhid langetavad ka omal käel otsuseid väga vastutustundlikult. "Juhis on juhis eelkõige selles mõttes, et seda ei saa kohustada täitma, sest kõigil ei ole ka võimalust seda täita," nentis Härma.
Ta selgitas, et juhis aitab koolijuhtidel mõista, kuidas erinevaid riske maandada ja kõiki tingimusi ei peagi täitma. "Piisab, kui nendest olulisematele pööratakse tähelepanu ja inimestel on teadlikkus," sõnas Härma.
Olulisema ohutusnõudena nimetas Härma head hügieenitingimused. "Peab olema hea koristus. Lastel peal olema võimalus kästi pesta ja kuivatada, söögivahetundide ajal samuti võimalus käsi pesta," ütles ta. Lisaks peaks koolis olema võimalus hoida üksteisega distantsi.
"Need on üldised soovitused, mitte midagi uut ei ole kevadega võrreldes plaanile lisaks tulnud. Kõiki neid soovitusi, mida oleme silmas pidanud viimased pool aastat, need kehtivad endiselt," sõnas Härma.
