Miks te selle ametikoha üldse vastu võtsite?
Eile küsis äsja 30-aastaseks saanud poeg minu käest sedasama. Miks sa seda tegid, ema, küsis ta. Vastata ei ole üldse raske. Olen 26 aastat sotsiaalministeeriumis töötanud. Olen sotsiaaltööd õppinud. Elukogemus ja minusse akumuleerunud teadmised vajavad realiseerimist. Kui ma usun, et saan maailmas midagi paremaks teha, siis seda teed ma käin.
Kui läksite sotsiaaltööd õppima, siis ütlesite tuttavatele, et tahate sotsiaalministriks saada. Teie eluunistus on nüüd täitunud?
Selle asemel, et sisseasustumisvestlusel professor Taimi Tulva küsimusele, miks te ometi sotsiaaltööd õppima tulete, vastata: aidata inimesi – nii enamik tudengihakatisi vastas –, oli mul tõepoolest ülbust vastata, et tahan saada sotsiaalministriks.
Te unustasite mainimata, et teid ei huvita vanurite mähkmete vahetamine, teie tahate koostada strateegiaid?
Klientidega töötanud ma tõesti kunagi ei ole. Ent see on midagi, millest ma puudust tunnen. Olen palju mõelnud, et näiteks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö oleks tore väljakutse. Usun, et saan seda veel kunagi elus teha. Mis puutub inimeste aitamisse, siis enamik mu tutvusringkonnas teab, et kui on mure, siis on mõistlik Signe käest nõu küsida.
Kuivõrd soodustab või takistab teie koostööd Tanel Kiigega tema osalemine eelmises valitsuses ja kuulumine eri erakondadesse?
Eelmise valitsuse ajal vaatasin Tanel Kiige poole imetlusega. Väga raske ja lai valdkond. Ta tuli hästi toime. Viirus tuli meile kõigile ebameeldiva üllatusena ja Tanel oli üsna suure surve all, mistõttu mitmed tegevused sotsiaalvaldkonnas pidurdusid. Mul oli hea võimalus üle võtta asjad, mis viiruse tulekuga katkesid ja mida nüüd saab edasi teha. Tanel on väga toetav.
Teil on Kiigega kahepeale kurikuulus kantsler Marika Priske. Kolleegid palusid küsida, miks pole teda eliitvaktsineerimise pärast veel lahti lastud.
Tõepoolest, ilus see ei paistnud. Seaduserikkumist seal siiski ei olnud. Haiglate nõukogude liikmete vaktsineerimine on lubatud. Võib diskuteerida, kas oli mõistlik seda teha nii kiiresti. Marika on seni oma tööd teinud väga hästi.
Vaktsineerimise tempo on kohutavalt aeglane, tema asi on seda koordineerida – selle asemel laseb tema endale salaja süsti teha.
Ei saa kõike pidada ka kantsleri vastutuseks. Meil on asekantsler, meil on terviseamet... On terve hulk institutsioone, kes peaksid vastutama.
Kõik peavad vastutama ja keegi ei vastuta.
Vaktsineerimisvaldkonnas on eelkõige vastutus terviseala asekantsler Maris Jessel, rahvatervise osakonnal...
Priske laskis ennast vaktsineerida ja Jesse peab tagasi astuma?
Ei, tagasi ei pea keegi astuma. Ärge üldse muretsege. Las nad teevad oma tööd. Meil on päris palju tippjuhte vahetumud. Las inimesed teevad oma tööd. Küll see vaktsineerimine hoo sisse saab. Ega see olukord ju nii hull ei ole. Eelmisel nädalal olid umbes pooled kahesajast hoolekandeasutusest vaktsineeritud. Loodan, et veebruari lõpuks saavad hooldekodud vaktsineeritud – muidugi ainult need töötajad ja kliendid, kes selleks nõusoleku annavad.
Sotsiaalkaitseministrit pole igas valitsuses olnud. Missuguste argumentidega peale koroonaviiruse löödi sotsiaalvaldkond selles valitsuses kahte lehte?
Kui see ministeerium esimest korda kaheks tehti, oli see õige valik. Enamikus riikides on üldsegi kolm ministrit; võib olla näiteks veel eraldi tööminister, terviseminister, hoolekandeminister. Kui Tanel Kiik eelmise valitsuse ajal Euroopa Komisjoni töörühmades käis, oli tal igal pool vastas eri minister. See valdkond on ikka väga lai.
Olete ennast määratlenud feministina. Mida see teie jaoks tähendab?
Sellise määratluse tegin ühes intervjuus ja selgitasin seda nii: kõik kaasaegsed naised on sunnitud olema feministid, sest süsteem, milles me elame – individuaalsed kindlustusmehhanismid, individuaalne pensionisüsteem –, sunnib meid enda eest seisma. Kõik, mida me teeme või ei tee, kajastub lõpuks selles, kas meil on ravikindlustus ja pension ning kui suur see on. Iseseisvus ja sõltumatus on tänapäeva naise ellu sisse kodeeritud. Võitlev feminist ma kindlasti ei ole, ent usun sügavalt sugude võrdsusesse. Sugu ei tohiks määrata seda, mis või kes me oleme.
Võrdsuspoliitika osakond oli sotsiaalministeeriumis juba enne teda. Selle üks eesmärk on soopõhise vägivalla vähendamine – miks mitte ärakaotamine?
Maailmas on nähtusi, mis ei kao mitte kunagi. Soopõhise vägivalla all oleme harjunud mõtlema naistevastast vägivalda. Tegelikult ei ole see ilmtingimata nii: vägivald võib olla suunatud ka meessoo vastu. Ent ükskõik kui hästi me oma tööd ka ei tee, mõned asjad ei kao. Mida rohkem vägivalda tunneme, seda rohkem seda märkame.
Palgalõhe on meil Euroopa suurimaid: ammugi teada, aga ühtegi edusammu pole ette näidata. Kuidas kavatsete teie sellega tegeleda?
Palgalõhe on väga tugevalt seotud hoiakutega ja rollidega, mida meie, naised, kipume endale võtma.
Naised on ise süüdi, et vähe palka saavad?
Ei, seda mitte. Teatavas mõttes on see paratamatus, missuguseid valikuid naised teevad. Kõik hooldusega seotud tegevused, väikelastest erivajadusega pereliikmete ja eakateni jäävad enamasti naiste kanda. Vastutusrikast töökohta keerulisem vastu võtta, kui sa tead, et sul on perekondlikud kohustused. Nii valivad naised elukutse, kus palgad on väiksemad. Nad on rohkem kodus ja lõpuks on ka nende pension väiksem. Üks võti on julgustada minema naisi tööle sektoritesse, kus palgad on kõrgemad.
Mida teete selleks teha, et LGBT-inimesed tunneksid end turvaliselt pärast ligi kaks aastat kestnud valitsuserakonna rünnakuid?
Sotsiaalkaitseministri poolt ei tule selliseid verbaalseid rünnakuid mitte kunagi. Minu sümpaatia kuulub kõigile inimestele. Võimalikult kiiresti soovin tegeleda mittetulundusühingute ebavõrdse kohtlemisega, osa neist on jäänud ilma hasartmängumaksust laekuvast toest. Hasartmänguseadus vajab muutmist ja sellega lähen ma kindlasti edasi.
Millal võiks Eesti abieluvõrdsuseni jõuda?
Te ütlete nüüd, et roheliste petitsioonile olen mu ju alla kirjutanud.
Te ennetasite mind.
Tegin seda selle pärast, et see diskussioon oli mõni aeg tagasi oli aktuaalne. Ma ei pooldanud abielureferendumit ja soovi viia abielumõiste põhiseadusse. See oli lõhestav diskussioon, mida meil vaja ei olnud.
Aga see valitsus ei tee midagi. Kooseluseaduse rakendusakte vastu ei võta, abieluvõrdsust eesmärgiks ei sea.
Oodake. Koalitsioonilepesse me sel tundlikul teemal midagi kirja ei pannud, aga mõlemad valitsuserakonnad on väljendanud mõtet, et kooseluseadus võiks saada rakendatud. Abieluvõrdsus on pigem tuleviku diskussioon.
Pensioni kohta käiv jutt koalitsioonileppes on kohutavalt üldine. Võtaksin selle kokku nii: tõstame raha ühest taskust teise, aga ei tea, kas sellest ikka piisab.
Pensionitega on kindel plaan, küsimus on, kui kiiresti on võimalik seda realiseerida. Eesmärgiks on võetud kaks asja: keskmise pensioni tulumaksuvabastus ja pensioni tõstmine.
Mis on Keskerakonna eesmärk.
Esimene on meie eesmärk. Ja nüüd te küsite järgmise, kust see raha tuleb. Teise samba kohustuslikkuse lõpetamist me tagasi ei pööra. Mis tähendab, et riigil jäävad mõningad kulutused pensionivaldkonnas tegemata. Kõik need ressursid suuname kahe nimetatud eesmärgi täitmisse. Arvutusi tehakse praegu ja ma usun, et mõlemat eesmärki on võimalik täita.
Ikkagi, pensionid on Keskerakonna teema. Teie töö kiidab ju Keskerakonda?
Keskmise pensioni tulumaksuvabastus ei ole vähem tähtis ja see on Reformierakonna teema. Tunnen end pensionite tõstmisest rääkides väga hästi, sest Eesti pension on üks Euroopa väiksemaid. Eesti pensionär on kõige töökam, aga mitte sellepärast, et ta tööd naudiks, vaid sest ta on Euroopas kõige vaesem ja peab tööl käima.
Kuidas on võimalik, et pensionite väiksusest on räägitud pikki aastaid, aga pensionärid on ikka vaesed?
Tuleb vaadata riigieelarves võimalusi ja mõelda, mismoodi rahvastiku struktuur pikemaajalises perspektiivis muutub. See teeb ettevaatlikuks. Kohustuse võtmine on keeruline, vastutus on tohutu. Kui kuhugi ressursse lisada, jääb teise kohta lisamata.
Riigieelarve on teil eelmise valitsuse etteantud, liikumisruum erakordselt väike. Kust ikkagi tulevad summad?
Sellel aastal on liigutamisruum tõepoolest väga väike. Pensioni puhul aitavad teise samba ressursid.
Ehk siis Refomierakond ütleb: aitäh, Isamaa, et meile selle raha pärandasite?
(Naerab.) Reformierakond oleks õnnelik, kui teise samba muudatus oleks tegemata jäänud. Inimese panus oma tuleviku kindlustamisse on väga reformierakondlik. Seda rõhutasime muudatuse vastu võideldes ja ka praegu. Kohustuslikkust taastada me ei kavatse, küll aga aidata inimestel ammutada finantstarkust, et kindlamini vastu minna väärikale vananemisele.
Kuidas on võimalik, et omastehooldajate erakordselt raske töö on nii nirult tasustatud?
See polegi õieti tasustatud, omavalitsused maksavad hooldustoetust. Mõnevõrra pakutakse puhkust ja makstaks ära miinimulatuses sotsiaalmaks, et inimesel oleks haigekassakaart ja mingisuguse pensioni võimalus. Omastehooldajad oleme suuresti jätnud omapäi ja hätta. Omastehooldus ei peaks mitte kellelegi olema kohustus, see peaks olema valik. Need avalikud teenused, mis toetavad toimetulekut kodus, päevakeskuses või statsionaarses asutuses, peavad olema nii head, et pereliikmed saavad osaleda tööelus, end harida ja lapsi kasvatada. Omastehooldus toetus olgu nendele, kes teevad seda tööd vabatahtliku valikuna.
Väga väikesed on ka hooldekodude töötajate palgad. Pensioni suurus hooldekodu maksumust kaugeltki ei kata, riigina te sinna kätt sirutada ei saa, sest hooldekodud on eraomanduses. Mis on teil selle valdkonna sihtide kohta öelda?
Peame jõudma sinnamaani, et inimese omaosalus koos perega mahub ära pensioni sisse. Tuleb leida lisaressursse, just täna oli selleteemaline arutelu. Saja päeva sees läheme valitsusse memorandumiga, milles pakume välja oma plaanid. Räägitud on hoolduskindlustusest, aga võimalik on ka komponendipõhine rahastusskeem, kus rahastus on jaotatud kohaliku omavalitsuse, riigi ja kliendi vahel. On võimalik kasutada ka muid soodustegureid.
Tahate toime saada makse tõstmata?
See valitsus on kokku leppinud, et kahe aasta jooksul me makse ei tõsta. Mis ei tähenda, et seda ei peaks tulevikus kaaluma. Meil on valikuid väga vähe: tõsta makse või leida inimesi juurde.
Te möönate, et pikaajalises perspektiivis te makse tõstmata toime ei tule?
Pikaajalises perspektiivis tuleb leida lahendus: kas tuleb siia töörände korras inimesi juurde või tuleva maksutõusud. Otsuseid täna langetatud ei ole, aga need stsenaariumid tuleb läbi mängida.
Eelmise valitsuse rahvastikuministri Riina Solmani nimeseadus on juba tagasi saadetud, missuguseid tema otsuseid kavatsete veel ümber pöörata?
Võib-olla pole oluline see, mida tühistada, vaid see, kuidas edasi liikuda. Kui ma 2019 sotsiaalministeeriumist ära läksin, siis oli pooleli perelepituse protsess. Oli vaja seadust ja eelarvet, et toetada neid peresid, kellel on lastekasvatamise asjus vaidlusi. Eesmärgiks see, et neid vaidlusi saaks lahendada kohtuväliselt. Riina Solmani büroo neid asju vahepeal ära ei teinud. Selle eelnõuga tahan saja päeva sees valitsusse minna.
Lasterikkus on tõesti rikkus ja rõõm, mis toob vahel kaasa ka natukene muret ja kulu.
Te kõlate täpselt nagu Solman.
Aga! Mis veelgi olulisem: iga laps on väärtus. Ka esimene laps on väärtus, ja ka teine. Meie ülesanne on pakkuda kõigile lastele ja nende peredele selliseid avalikke teenuseid, et lapsi oleks mugav kasvatada. Siis sünnib neid ka rohkem.
Teil on ametniku taust. Kuna mitugi ministrit on kogenematud, siis ametnike roll tõenäoliselt suureneb. On see hea või halb?
Mida erinevamad on valitsuse liikmed, seda suurem on kogumi kompetents. Võib küsida, kas see on hea, kui valitsuses on ainult poliitikud. Kui on nii ametnikke kui ka poliitikuid, siis on päris hea.
Kui palju on tänaseks järel sellest Reformierakonnast, mille sündimist te hästi mäletate? Olite selle eelkäija Liberaaldemokraatliku Partei asutajaliige. Tänane Reformierakond on ju paras koos Keskerakonnaga keskpõrandale kokku lükata ja sabapidi kokku siduda?
Kindlasti on erakond muutunud. Tol korral oli noor ja optimistlik, vaatasin maailma läbi roosade prillide, kõik tundus võimalik. Tänaseks on olukord mõnevõrra teistsugune. ALDEsse kuulume Keskerakonnaga mõlemad, nii et võib sabapidi kokku siduda küll. Sotsiaalpoliitikas meil suuri maailmavaatelisi erinevusi ei ole.
Kas jaksate endiselt korraga suitsetada ja joosta-suusatada või olete vahepeal suitsetamise maha jätnud?
Ma ei ole suitsetamist maha jätnud, aga olen läinud üle kuumutatavate tubakatoodete peale. Ja jaksan kõike, aitäh küsimast.
Mida korda nädalas jõuate nüüd sporti teha?
Praegu on läinud väga tempokalt, õhtud ja ööd on möödunud arvuti taga. Korra nädalas on siiski õnnestunud.
