VILJA KÜSIB | Tanel Kiik: Eesti inimesed on sallivad ja mõistvad ning saavad aru, et kõik sünnivad siia ilma võrdsena
Mitu korda olete koroonatesti teinud?
Eri teste kokku kolmel korral.
Millal viimati?
Eelmise nädala neljapäeval, see oli antigeenitest. Terviseamet katsetab, mis tulemusi need näitavad. Oleme praegu Euroopa Liidu ühishankes sees, et kasutada antigeeniteste aktiivsemate kollete puhul kiirema tulemuse tagamiseks. Traditsiooniline meetod on küll täpsem.
Palju teil riidest maske on?
Taskus on üks, kotis on paar tükki. Korduvkasutatavaid kokku kodus ja laua peal on üheksa. Mitu organisatsiooni ja üritusekorraldajat on neid mulle kinkinud, ka erakond on maski teinud. Üsna korralik valik kevadega võrreldes.
Miks oli eelmisel nädala tarvis tekitada maskikandmise ja viirusepiirangute asjus nii kohutav segadus? Ei juhtu just sageli, et kõigi väljaannete ajakirjanikud saavad valesti aru sellest, mida valitsus ütleb.
Otsuse tegemine võttis aega ja vahepeal jõudis välja esialgne info, mis rääkis maskikandmise kohustusest. Lõplik otsus oli, et juriidilist kohustust ei kehtestata, antakse tungiv soovitus ja suunis maski kanda ürituste korraldajatele, transporditeenuse osutajatele elanikkonnale. Maskide soetamine ja kandmine ongi hoogustunud, see oligi valitsuse eesmärk. Miks me ei kehtestanud lauskohustust nakkushaiguste tõrje ja ennetamise seaduse alusel? Oli juriste, kes ütlesid, et seda ei saagi teha. Nende hulgas oli mitu endist õiguskantslerit ja ka tänase õiguskantsleri kantselei on selle suhtes skeptiline. Ei tahtnud hakata kohtuvaidlusi pidama. Oleks tekkinud ka trahviõigus, kui maski ei kanta. Ei tahtnud, et jääks mulje, nagu hakkaks valitsus inimestele 800eurost trahvi tegema. Eesmärk on ju tegelikult viiruse levikut tõkestada.
Oleksite ju võinud ka öelda, armsad inimesed, seadus ei võimalda meil teid maski kandma kohustada, aga me võime teid paluda ja teile soovitada. Kõik oleksid aru saanud.
Justiitsministri analüüs ütleb, et kohustamise õigus on olemas. Tõde oleks ilmselt selgunud mõnes kohtuvaidluses. Küsimus on selles, kuidas maskikandmise kohustust argumenteeritakse. Näiteks hooldekodude töötajatel ja külastajatel on mask kohustuslik ja seda ei ole keegi vaidlustanud. Kui aga valitsus ütleks, et maski tuleb kanda õues ja kodus, siis leiaks keegi ilmselt kiiresti, et see ei ole proportsionaalne ja adekvaatne.
Kui peaksite hakkama piiranguid karmistama, siis selleks ajaks seadus ju ei muutu?
Viiruse levik muutub. Olukord muutub. Ka ka peaksime minema lauskohustuse teed, ei ütle me, et maski peavad kandma inimesed, kellele see on meditsiinilistelt vastunäidustatud. Me räägime ikkagi siseruumidest, ühistranspordist, rahvarohketest kohtadest, suurema arvuga üritustest. Kohtadest, kus on reaalne risk nakatuda ja teisi nakatada, st kohtades, kus maskil on reaalselt mõõdetav efekt.
Millal arutab valitsus eriolukorra kehtestamist ja täielikku lockdown’i, nagu me kevadel nägime?
Töötame selle nimel, et seda hetke ei tuleks.
Arusaadav, aga mis osutub kriteeriumiks?
Eriolukorda ju keegi seadusega mõõtnud ei ole, nt palju peab nakatunuid olema. See on valitsuse suveräänne otsus, mida tuleb loomulikult põhjendada. Praegu me eriolukorra teed ei liigu. On valitsuse enamuse, sh peministri soov ületada viiruse teine laine ilma eriolukorda välja kuulutamata.
Kui palju on valitsuse liikmete hulgas neid, kes on lähikontaktsena pidanud jääma eneseisolatsiooni?
Mõned üksikud. Mõned on isolatsiooni jäänud ka siis, kui nad ei ole otseselt lähikontaktsed, aga on olnud sümptomid või on nad viibinud üritusel, kus on keegi haige. Siis on nad valitsuse tööd osalenud videosilla vahendusel.
Miks on praegu n-ö sobiv põdeda ainult koroonaviirust, aga mitte teisi tõbesid? Tallinna Kiirabi juht on rääkinud, et isegi plaanilises ravis on tulnud teha mööndusi.
Tegelikult neid ei tehta.
Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas rääkis ERRile.
Kui näiteks mingis konkreetses osakonnas on leitud nakatunu või on ajutine kolle, mistõttu tuleb mõned vastuvõtud tühistada, võib loomulikult ette tulla. Lauspiiranguid ei ole üheski haiglas kehtestatud. Eesmärk on sügisene koroonaviiruse laine üle elada nii, et plaanilist ravi ei tule sel määral piirata nagu kevadel.
Terviseamet ei suuda enam lähikontaktsetega ühendust võtta ega neid silmas pidada. Kui jätkusuutlik selline seis teie meelest on?
Terviseametit oleme ministeeriumi ja valitsuse lisaraha kaudu tugevdanud. Läbihelisttamisel aitab politsei- ja piirivalveamet. Aitavad IKT-lahendused, näiteks kõnerobot. Oleme arutanud, kuidas võiksid panustada perearstid, kelle praegune koormus on hilisem: haiguslehe väljakirjutamine ja ravi. Perearstide võimekus ja teadlikkus on suurem, ideaalis võiks asi käia nii, et tervishoiusüsteem tervikuna aitab kriisides terviseametit operatiivsete küsimuste lahendamisel. See eeldab andmebaaside ühildamist ja isikukaitsenõuete täitmist, aga on tehtav.
Kuidas jääb haiguspäevade hüvitamise uue skeemiga? Valitsus, saan ma aru, on saanud kokkuleppele tööandjate keskliiduga, kuid väikeettevõtted ehk EVEA seisab plaanile vastu. Teiseks, kui seadusemuudatus jõustub uue aasta alguses, siis jääb ju kustutamata praegune tulekahju?
Valitsuses on selle üle olnud mitu arutelu. Olen läbirääkimisi pidanud tööandjate ja ametiühingutega. Tööandjate esindajad kuuluvad ka haigekassa nõukogusse. Praegu ei ole valitsuse lõplikku otsust. Seaduse muutmisel on rahalised mõjud ning kartused tööandjate poolt – et hüvitamine võib suurendada kuritarvituste riski. EVEA eeldab riigi suuremat rolli nende kulude katmisel.
Nagu kevadel.
Kevadel, jah, see ajutise lahendusena nii oli, ja seda kasutati jõuliselt. Lühikese aja jooksul kulus haiguspäevade hüvitamiseks üle 7 miljoni eurot. Kevadel oli see põhjendatud, sest teadmatus oli suurem. Oli vaja, et inimesed võtaksid ohtu tõsiselt ja jääksid haigusega koju. Pikaajalise lahendusena toetan varianti, et teise kuni viienda haiguspäeva hüvitab tööandja.
See ei ole üldse kindel, et viidatud skeem aasta algusest kehtima hakkab?
Kindel on siis, kui valitsus on otsuse langetanud. Seadusemuudatust hetkel tehtud ei ole.
Kindlasti lugesite Eesti Päevalehest Anette Parksepa lugu haigekassa üüratust miinusest. See peaks olema teie haldusala suurim mure, mis see lahendus on?
Eks see ongi üks suuremaid muresid. Valitsus on riigieelarve strateegias otsustanud järgmise nelja aasta jooksul kokku 540 miljoni euro eraldamise haigekassale. See annab kindlustunde, et haigekassa eelarve kasvab igal aastal. Saab vähemalt tänast võimekust hoida ja järk-järgult parandada. Pikas plaanis pole haigekassa tulude pool vajaduste katmiseks piisav. Pealegi on meil kuus protsenti ravikindlustamata inimesi. Arvatavasti tuleb meil maksubaasi laiendada. Valitsuses ei ole praegu suurema maksureformi konsensust, aga varem või hiljem tuleb see otsus teha. Ilmselt kujuneb sellest 2023 riigikogu valimiste võtmeküsimusi: missuguse maksusüsteemiga Eesti edasi liigub, kuidas me tagame kõik riigi olulised teenused.
Homme peaks riigikokku jõudma abielureferendumi eelnõu, mis peaks sisaldama ka rahvahääletuse küsimust. Teie kindlasti teate, missugune on küsimuse lõplik versioon?
Rahvahääletuse algatamine ja korraldamine on parlamendi otsus. Mina tean neid läbirääkimiste tööversioone. Kas abielu peab jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, on peaministri välja öeldud versioon.
Teie erakonnakaaslane Mailis Reps on kahel korral (vaata siit ja siit) siinsamas stuudios viidanud, et referendumi alternatiivid olid koalitsiooniläbirääkimistel oluliselt hirmsamad. Teie kindlasti mäletate täpselt, mis need hirmsad alternatiivid olid?
Neid saab ju lugeda erakondade valimisprogrammidest. EKRE valimisplatvormiski seisis, et kooseluseadus tuleb tühistada. Isamaa ja EKRE valimisplatvormis on seisukoht, et abielu peaks olema põhiseaduses fikseeritud mehe ja naise liiduna. Sellised ettepanekud olid ka koalitsiooniläbirääkimiste laual. Keskerakonna soov oli, et juba antud õigusi ei hakataks kelleltki ära võtma. Pean seda ainumõeldavaks variandiks. Minu meelest tuleks liikuda edasi, inimesi kohelda võrdselt. See peaks olema iga valitsuse ja parlamendi, iga inimese eesmärk.
Kui Reps ütles, et jutt käis variantidest, mis otseselt diskrimineerivad vähemusi, siis käis jutt kooseluseaduse tühistamisest?
Ei ole ju mingi saladus, et EKRE on seda taotlenud. Käesolevas koalitsioonis on Keskerakond garandiks, et sellist otsust parlamendis ei tule.
Kui Keskerkonnas on arusaamine, et vähemuste diskrimineerimine pole väärikas ega inimlik, kas mindi siis koalitsiooniläbirääkistele asudes vastuollu oma südametunnistusega? Või põhiseaduse 12. paragrahviga, mida ta olete viimasel ajal koos partneritega tudeerinud?
Me ei olnud kooseluseaduse tühistamisega nõus. Me ei olnud kellegi õiguste äravõtmisega nõus. Sellist otsust ei ole kehtivas koalitsioonilepingus.
Ometi stigmatiseerib referendub LGBT-kogukonda pidevalt ning annab neile mõista, justkui oleksid nad teise sordi kodanikud. Teid on sageli peetud selle kogukonna eestkõnelejaks, mida teie südametunnistus ütleb?
Ma arvan, et Eesti inimesed on sallivad, mõistvad, empaatilised ning saavad aru, et kõik sünnivad siia ilma võrdsena sõltumata rahvusest, soost, nahavärvist, seksuaalsest sättumusest. Ma olen veendunud, et Eesti liigub ühes suunas Euroopa ja kogu maailmaga võrdsema kohtlemise poole. Saadakse aru, et diskrimineerimisel, koolikiusamisel ja vihakõnel ei tohiks olla ühiskonnas kohta. Tuleks otsida ühisosa, mis rikastab....
See kõlab kõik kaunilt, aga ei ütle midagi teie südametunnistuse kohta. Te olete seisnud nende inimeste eest.
Ja seisan edasi ka.
Ometi lasksite te sündida valitsusliidus, mis pidevalt nende enesetunde peal trambib. Mida teie südametunnistus selle kohta ütleb?
Valitsuskoalitsiooni läbirääkimised toimusid kolme erakonna vahel. Neid pidasid eeskätt juhatused, erakondade juhid, fraktsioonid. Vaadatakse, mis on võimalikud alternatiivid. Koalitsioonileping on – ütlen peast – 36 lehekülge pikk. Seal on punkte ja põhimõtteid, mis on kõigile sada protsenti meeltmööda, ning kohti, mille suhtes on eriarvamusi. Eks iga erakond peab koalitsiooniläbirääkimistel kompromisse tegema. Keskerakonnal on 25 mandaati, mitte 51 või enam. Meil ei ole võimalik kirjutada koalitsioonilepingut algusest lõpuni niisugusena, nagu meie sooviksime. Küll aga saame koalitsiooni seista – ja seisamegi – selle eest, et iga inimest koheldaks teistega võrdsena ning et ei oleks ruumi vihakõnele, solvangutele, sallimatusele. Oleme koolikiusamise raha suunanud järgmisse eelarvesse...
Kuidas tegelete koolikiusamisega olukorras, kus peate seisma silmitsi iseenda tekitatud kahjuga? Kui näiteks kahe ühest soost vanema last refendumi taustal kiusatakse? Kuidas hüvitate referendumiga tekitatud vaimse kahju LGBT-inimestele?
Mis seal salata, vähemuste diskrimineerimine on olnud aastasadu ja isegi kauem osa inimkonna kujunemise loost. Positiivne on, et seda jääb järjest vähemaks. Läänemaailmas, kuhu Eesti kuulub, Põhja-Euroopas, USA-s...
Olete ikka kindel – pärast kõike seda, mis on olnud?
Loomulikult. Üha enam saadakse sellest aru. Nagu me ei aruta selle üle, kas vasakukäelised on täisväärtuslikud inimesed, ei tohiks me arutada selle üle, kas LGBT-kogukonda kuuluvad inimesed seda on.
Tänu teie koalitsioonile tuleb seda teha lausa iga päev.
Mida täpsemalt?
Arutleda selle üle, millele neil õigus on ja millele mitte. Kes kellega abielluda tohib jne.
Küsimus on selles, kas perekonnaseaduse lõike üks paragrahv 1 peaks jääma nii, nagu ta on, või tuleks seda muuta.
Mida head see referendum teeb?
Rahvahääletuse algatajate peamine eesmärk on saada selgust, missuguses suunas soovib Eesti ühiskond liikuda.
Aga ma küsin teie käest. Mida head see teie hinnangul teeb?
Kui see rahvahääletus toimub, siis on võimalik, nagu öeldud, ühiskonnal anda valitsusele ja riigikogule signaal, et soovitakse liikuda liberaalsemas suunas – et soovime kohelda kõiki inimesi võrdsena.
Viitate võimalusele öelda ei?
Absoluutselt.
Mul on üks teooria. Te leppisite EKREga algusest peale kokku sõnasõjas, mida on peetud. Et lüüakse nii, et sinikaid ei jää ja verd ei voola. Teie olete sellest suurt kasu saanud. Enne ei teadnud teid keegi peale ajakirjanike, nüüd teavad kõik. Oli nii?
Teate, see on täpselt sama jabur teooria kui see, et Covid 19 pandeemia on globaalne vandenõu. Samamoodi on võimalik öelda, et ma sain kuulsaks, sest tegelesin Covid 19 vastu võitlemisega. Et küllap see on minu ja Wuhani sõjalabori kokkulepe. See jutt on naeruväärne, see on läbi ja lõhki vale. Koalitsiooni luues leppisime kokku selged põhimõtted. Mis seal salata, neid pole alati järgitud. Nendel kordadel on tulnud sekkuda, debatti pidada nii kinniste uste taga kui ka avalikkuse ees. Vajaduse korral tuleb seda edasi teha. Aga arvata, et kuskil on salakokkulepped, lisapaktid... Ei ole mina nii küüniline inimene ega ole seda ükski valitsust moodustanud erakond.
Ma ei tea, kas te olete küüniline või mitte, aga ma pean teid mõistusega inimeseks. Vaevalt saite seda valitsust sündida lastes uskuda, et retoorika pehmeneb.
Aga miks te nii arvate? Meenutaksin aega, kui Keskerakond oli opositsioonis. Väga palju oli sellist süvariigi- ja vandenõujuttu, õigusriigist lahtisidumise juttu. Keskerakond tuli koalitsiooni, tal on uus juht, uus mõtlemine, uus suhtumine, uus hingamine. EKRE retoorika on nende erakonna juhtide valik. Neil oli valida ja on tänagi valida: kas minna euroopalikku teed, kaasavat, ühiskonda hoidvat teed – või vastandusi otsivat teed.
Te arvate ikka veel, et retoorika võiks pehmeneda? Ja et asi on üldsegi retoorikas, mitte sisulistes nõudmistes ja pärististes hoiakutes?
EKRE liikmeskond on paljuski Rahvaliidust välja kasvanud. Maaelu- ja regionaalvaldkonna inimesed. Sinna kuulub näiteks auesimehena president Arnold Rüütel, kellest ma pean väga lugu. Kahtlemata on seal selliseid inimesi veel, kellele vastanduste otsimine ja ühiskonna lõhede süvendamine vastuvõetav. On EKRE valik, missugust kurssi retoorikas hoida. Viimase aja juhtumid näitavad, et on aru saadud: tuleb võtta poliitiline vastutus oma ütluste eest.
Kui saaksite valitsuse sündimise aega tagasi minna, kas laseksite abielureferendumi koalitsioonilepingu ja teeksite valitsuse ikka samade partneritega?
Vaadake, see on üks elu suuremaid paradokse: sa tead ainult seda stsenaariumi, mille oled valinud. Seda ei tea, mis oleks juhtunud, kui oleks teinud mõne teise valiku – mis oleks siis selle pooleteist aasta jooksul Eesti riigis toimunud ja mis ei oleks toimunud, mis oleks paremini ja mis oleks halvemini. Sellistele küsimustele vastamine on tänamatu töö. Ei ole seda teadmist, kuhu me oleksime jõudnud mõne teise valiku korral.
Valitsus on olnud peaagu permanentses kriisis, mis tihti algab pühapäevasest raadiosaatest. Mis teie selle saate ajal teete?
Pühapäeviti veedan ma aega oma perega. Kui võimalik, olen lapsega õues. Külmema ja märjema ilma korral toas, kuigi last ilm ei häiri. Ta on kaheaastane ja talle tundub tore kõik, mis õues on, tulgu vihma või lund. Raadiosaadet olen järele kuulanud, kui seal on kohti, mis eeldavad reageerimist. Tihtipeale toovad selle sisu minuni ajakirjanikud. Kahjuks oli nii ka isadepäeval, kui oleks olnud märksa paremat teha kui raadiosaatega tegeleda.
Keegi ei räägi enam punastest joontest. Kas peaks selle väljendi üldse unustama – sellist asja lihtsalt ei ole enam poliitikas?
Kui me vaatame selle valitsuse pooltteist aastat, siis on olnud juhtumeid, kus EKRE ministrid on vabandanud, on olukordi, kus nad on ametist lahkunud. Sama kehtib teiste koalitsiooni osapoolte suhtes – on piirid, millest üle ei saa minna. Eelmises valitsuses lahkus ametist mitu Keskerakonna ministrit. Umbusaldusi on olnud nii enne kui ka pärast seda valitsust. Jooned on selgelt olemas. Aga see, et keegi püüab neid ette maha joonistada – see ei toimi päriselus. Päriselu on dünaamilisem.
Mida ütlete neile, kes ennustavad, et see valitsus püsib kohalike valimisteni või presidendivalimisteni?
Need ennustused on sama head kui kõik teised.
Kuivõrd tunnete, et Keskerakond järgib neid ideaale, millest viimaste valimiste eel kõneles? Õiglane riik kõigile ja kõik need teised asjad?
Väga paljuski. Vaadakem, mis poliitikat on Keskerakond ajanud – tõstnud töötutoetust, suurendanud tervishoiu rahastust, andnud lisaraha kriisiga toimetulekuks, oleme toetanud töötukindlustushüvitise makset, sotsiaalvaldkonna edasiminekuid, sotsiaal- ja maaelu valdkonda, rääkimata teaduse ja arenduse rahastuse tõstmist ühele protsendile. Programmilistest eesmärkidest on paljuski tulenenud selle valitsuse otsused. Erakorralisest pensionitõusust ei hakanud ma praegu meelega rääkima.
Kas olete uhke sellesse valitsusse ministrina kuulumise üle?
Mul on väga palju tööd selles valitsuses. Mitu selle valitsuse otsust on sellised, mille üle võib uhke olla.
