Von der Leyen tekitab Eesti eurosaadikutes vastakaid tundeid: nagu Tinderis lehitseks, hüppab mingi nimi ette ja võtad selle
Eile õhtul panid Euroopa Liidu (EL) riikide juhid mitmepäevastele läbirääkimistele punkti ja jaotasid tippametikohad ära. Ent välja käidud pakett tekitab Euroopa Parlamendi (EP) Eesti saadikute seas vastakaid tundeid, ennekõike tabavad kriitikanooltega Euroopa Komisjoni (EK) presidendi kandidaadi valimise protsessi, kuid pihtsa saab ka nominent ise.
Mõneti ootamatult teatati, et EK presidendi kohale kandideerib praegune Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen. Uudist tervitasid Renew Europe (endise nimega ALDE - K.R.) fraktsiooni liikmed Andrus Ansip ja Urmas Paet, kel jätkus Saksa kaitseministri professionaalsuse ja võimekuse suunas rohkelt kiitusi. „Minul tema kui isiku suhtes ei ole küll vähemaidki pretensioone ja etteheiteid,” ütles Ansip. „Ma arvan, et temast võiks saada väga hea komisjoni president.”
Von der Leyeni poolt kõneleb Ansipi sõnul muuhulgas see, et ta on kaitseministrina teinud selgeid avaldusi. „Ta on väga kindlalt toetust kõigile Balti riikidele avaldanud.” Paet lisas, et tema jaoks on oluline ka, et EL-i ajaloos on esmakordselt tekkinud olukord, kus komisjoni esimeheks võib saada naine.
Ka sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand sõnas, et inimlikust punktist peab ta von der Leyenit Eestile sobilikuks kandidaadiks, sest tegemist on inimesega, kes tunneb siinseid olusid ning on pädev kaitseminister.
Oluliselt kriitilisemalt on meelestatud Yana Toom (Renew Europe) ja Jaak Madison (ECR- Euroopa Konservatiivid ja Reformistid). Esmalt on Toomile vastumeelne, et von der Leyen ja tema juhitud kaitseministeerium on seoses korruptsioonikahtlusega uurimise all. Ka Paet nentis, et järgmisel paaril nädal on see teema kindlasti päevakorras ja üks oponentide meelisargumente. „Aga uurimine pole tänaseks lõppenud ja seetõttu pole ka selge kas ja milline vastutus tal on.”
„Teisalt von der Leyen on tuntud inimene, aga ta on Saksa poliitik. Tema Euroopa dimensioon on seni olnud märkamatu,” nimetas Toom teisegi probleemkoha. Saadik lisas, et fraktsioonil on kavas kandidaadiga kohtumine ning võib-olla ta selle käigus „klaarib need asjad ära.” Veel tunnistas ta, et võib von der Leyenile ülekohut teha, sest tema nominatsioon on seisukoha kujundamiseks lihtsalt liiga värske ja ootamatu.
Ent Madisoni põhjused on maailmavaatelisemad. „Tegemist on isikuga, kes on olnud Angela Merkeri parem käsi aastaid. Ta on kaasvastutav väga paljude probleemide pärast, mida on EL-is tehtud.” Konservatiivile pole meeltmööda, et von der Leyen toetab tsentraliseerimist ja föderaliseerumist ning ta seadis kahtluse alla ka tema võimekuse kaitseministrina väites, et Saksa kaitsejõud on ajalooliselt kõige madalamal tasemel.
Kokkulepped prügikasti
Mitmele saadikule on pinnuks silmas ka see, et varem sisuliselt kokku lepitud Spitzenkandidat’i süsteem komisjoni presidendi valimisel prügikasti visati.
Sotside Kaljuranna ja Sven Mikseri sõnul on n-ö tagatoa kandidaadi mängu toomine vastuolus sellega, mille poole europarlament on aastaid püüelnud. Kaljurand rõhutas, et von der Leyenist sai kandidaat ennekõike tänu sellele, et Ungari, Poola ja Tšehhid vetostasid sotsi Franz Timmermansi. „Sisuliselt nad vetostasid inimese, kes seisis demokraatia ja õigusriigi eest.”
Rahulolematu on ka Toom: „Eile väga tabavalt ütles minu kolleeg fraktsiooni koosolekul, et see meenutab juba Tinderit. Lehitsetakase midagi, siis hüppab mingisugune nimi välja ja võtame selle.”
Von der Leyeni ametisse kinnitamise üle hääletab EP juuli keskel Strasbourgis toimuval istungil. Saadikud ei pea tõenäoliseks, et tema ametisse astumine vetostatakse, küll aga nenditakse, et koridorides ringi liikudes on tajuda teatud rahulolematust ja midagi kindlalt välistada ei ole võimalik. „Ootamatusi võib alati tulla,” ütles Ansip.
