Yana Toomi arvates on Eesti keelenõudmised vastuolus Euroopa Liidu õigusega
Euroopa Komisjon peab kontrollima Eesti keelenõudmiste vastavust ELi õiguse normidele ja põhimõtetele, leiab Euroopa Parlamendi liige Yana Toom. Ta on saatnud vastava arupärimise Euroopa Komisjoni Tööhõive, Sotsiaalküsimuste ja Sotsiaalse Kaasatuse Peadirektoraadile.
Arupärimisele eelnes kirjavahetus EL komissariga sotsiaalpoliitika ja tööhõive alal Marianne Thysseniga. Vastuses Toomi päringule märkis Thyssen, et vaatamata sellele, et Euroopa Kohus tunnustab liikmesriikide keelenõuete kehtestamise õigust, „ei saa need olla ebaproportsionaalsed püstitatud eesmärgiga ning nende rakendamine ei tohi diskrimineerida teiste liikmesriikide kodanikke“. Thyssen lisas, et „keelenõuete proportsionaalsuse hindamiseks tuleb arvestada töötajale antud konkreetseid ülesandeid ja nende täitmise asjaolusid“.
„Tööjõu liikumise vabadus on Euroopa Liidu üks põhiprintsiipe. Ligi 70 tuhat Eesti kodanikku kasutavad praegu seda vabadust Lääne-Euroopa riikides. ELi liikmesriigid ei tohi mingil moel takistada liikumisvabadust. Samas aga meie keeleseadus on kahtlemata takistuseks nii kohalikule venekeelsele elanikkonnale kui ka Euroopa Liidu elanikele üldiselt,“ seletas Toom.
„Paljud keelenõuded on pehmelt öeldes õigustamatud. Näiteks on arusaamatu, miks peab trollijuht oskama minikirjandeid kirjutada. Aga absurdsed nõuded lasteaiaõpetajatele? Või korteriühistute juhatuse liikmetele? Kahjuks on õigustamata nõudmiste näiteid liiga palju,“ märkis EP liige.
Keeleseadus vabastab keelenõuete täitmisest ainult lühiajaliselt Eestis töötavaid väliseksperte ja -spetsialiste. Keeletaseme eksamit saab sooritada ainult SA Innoves ning seda vaid kord kvartalis, eelregistreerimisega.
„Euroopa Kohus Luksemburgis otsustas hiljuti, et Belgia rikub ELi õigust, sundides seal töötamises huvitatud ELi kodanikke sooritama keeleeksamit vaid ühes teatud organisatsioonis Belgias. Kuna Eesti reeglid sisuliselt ei erine Belgia omadest, siis pole Euroopa õiguse rikkumise tuvastamine eriti raske,“ ütles Toom.
Arupärimise põhjal peab Euroopa Komisjon otsustama, kas võimalikku ELi seadusandluse rikkumist tuleb uurida. Kui rikkumine tuvastatakse, antakse Eestile aega olukorra vabatahtlikuks lahendamiseks. Kui aga probleem jääb sellisel viisil lahendamata, saab Euroopa Komisjon kaevata Eestit kohtusse.
