Keskkriminaalpolitsei kohtus jaanuaris kõrgemate terviseametnikega, arutati vaktsineerimise korruptsiooniriske

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ütles täna õhtul Delfile, et kuivõrd vaktsiine on praegu vähem kui soovijaid, pole selle juures välistatud ka korruptsiooniriskide esile kerkimine.

Selgub, et neile riskidele juhtis politsei tähelepanu juba enne massilise vaktsineerimise algust, jaanuaris.

„Kohtusime jaanuari alguses Terviseameti juhtkonnaga, et arutada vaktsineerimisega seotud võimalikke korruptsiooniriske, kuna praegusel hetkel on vaktsiini soovijaid rohkem kui vaktsiini," ütles Alavere. "Korruptsiooni vältimiseks on tähtis, et vaktsineerimise põhimõtted oleksid avalikud ja läbipaistvad."

Viimaseil päevil on esile kerkinud nn eliitvaktsineeritute probleem - nimelt tuleb järjepanu välja isikuid, kes on kaitsesüstitud hoolimata asjaolust, et nad ei kuulu ühtegi riskirühma. Värskeimaks näiteks on Päevalehe tänaõhtune lugu Vene Föderatsiooni peakonsulist, kes Jõhvi haiglas koroona vastu immuniseeriti, ehkki on vaid 65-aastane.

Peakonsul Juri Gribkov ütles Eesti Päevalehele, et sai esimese kaitsesüsti juba 5. jaanuaril, mis tähendab, et Vene diplomaat sai vaktsiini esimese süsti ühena esimestest väljavalitutest.

Olukorra küsitavusele tõstab ühismeedias üles ka Isamaa erakonna üks juhtkujusid, endine välisminister Urmas Reinsalu.

"Probleem on eetilise mõõtme kõrval ka juriidiline, korruptsioonivastane seadus sedastab kiretult:
"§ 17. Ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine
Ametiisiku poolt omakasu eesmärgil ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivse kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut."," kirjutas endine välisminister.