Tee elukaare etapid: ehitamine ja remont

false

Maanteeameti, Delfi ja Accelerista koostöös valmivas rubriigis „Selle suve teetööd” käsitleme tee elukaare olulisemaid etappe: analüüsi, projekteerimist, ehitamist, remontimist ja hooldamist ning korrashoidu. Maanteeameti ida teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi tutvustab igat etappi põhjalikumalt. Seekord vaatleme lähemalt teede ehitamist ja remonti.

Tee ehitamise eesmärk on muuta liiklemine ohutumaks, suurendada tee läbilaskevõimet ja seega soodustada transiitliiklust, parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut. Tee ehitamise tulemus on tavaliselt kas uus tee või olemasoleva tee oluline laiendamine ehk tee klassi muutmine.

Teede taastamine ja säilitamine

Teetööd jagunevad üldistatult kaheks: ehitamine ja olemasolevate teede remontimine, mis sisuliselt tähendab nende taastamist ning säilitamist. Tee remontimine omakorda jaguneb päris mitmeks eri liigiks, näiteks säilitusremont võimaldab sõna otseses mõttes sõiduolusid säilitada ja tee edasist lagunemist vältida ning on selgelt ka vähem ressursimahukas.

Eestis on väga suur hulk teid, mis oma väikese liiklussageduse tõttu puutuvadki kokku ainult säilitusremondiga. Kõige traditsioonilisem säilitusremondimeede on paljudele tuttav pindamine, kus katendi veekindluse tagamiseks asetatakse tee peale bituumensideaine ja selleks, et tee peal sõita saaks, siis bituumeni peale omakorda killustik.

Kapitaalne teeremont

Kapitaalsemateks remondimeetoditeks on taastusremont ja rekonstrueerimine. Esimesel juhul üritatakse taastada tee ehitamisele eelnenud olukord, kuid seda saab teha ainult siis, kui vigane on ainult tee ülemine kiht – sellisel juhul taastataksegi ülemine asfaldikiht.

Teisel juhul on probleemid, mis tuleb likvideerida, mastaapsemad. Näiteks võib tee kandevõime olla puudulik ja selle tulemusena on kogu teelõik väga halbade sõiduomadustega. Rekonstrueerimise käigus eemaldatakse kogu katend, remonditakse nii tee muldkeha kui ka alused ja rajatakse uus asfaltbetoonkate.

Remondi eemärk on defektide ja muude puuduste likvideerimine. Põhilisteks defektideks, mis tuleb likvideerida, on murenemised, piki- või põikpraod, roopad või augud.

Igale defektile oma remondimeetod

Defektide tekkepõhjused on erinevad ja tekkepõhjuse alusel valitakse ka konkreetne remondimeetod. Kui auk või murenemine on tingitud lokaalsest kehvast kvaliteedist, siis on võimalik remonti teha säilitusremondimeetmetega.

VAATA JA LOE LISAKS:

• Kui Sa veel Tark Tee portaali ei kasuta, siis hakka seda kohe tegema!
• Kuidas sünnib uus tee ja kaua valmimine aega võtab?
• Tee elukaare etapid: seisukorra jälgimine ja analüüs
• KIIRTEST | Pane end proovile: viis küsimust 2 + 1 sõiduradade kohta
• Viis vastust 2+1 sõiduradade kohta ja kolm põhireeglit seal liiklemiseks

Kui lõpuks on projekti detailides ja liikluskorralduslikes lahendustes üksmeelele jõutud, siis sobivuse korral kooskõlastab teeomanik liikluskorralduse projekti. Kooskõlastajaks on piirkondlik liikluskorraldaja, kes suurematel objektidel arutab asjad läbi ka ajutise liiklusekorralduse koordinaatoriga.

Roobaste puhul näiteks on kaks varianti. Kui tegu on puudulikust kandevõimest ja suurest veokite liiklusest tingitud roobastega, siis on ainuke pikaajaline lahendus tee rekonstrueerida. Kui roopad on tingitud üldisest suurest liiklussagedusest ja naastrehvide poolsest katte kulutamisest, siis on võimalik kasutada taastusremonti ehk remontida ainult ülemine katendikiht.

Silla remont on täiesti eraldi teema

Teede ehitamise ja remondiga kaasneb tihti ka mõne silla remont või vastupidi, silla remondivajadus toob endaga kaasa teeremondi. Sildade, viaduktide ja tunnelite remondi puhul on eesmärk kahjustatud elementide ja konstruktsioonide taastamine, tugevdamine ning uuendamine kandevõime säilitamise eesmärgil põhikonstruktsiooni muutmata.

Remondi tulemuseks on algse tehnilise seisukorra taastamine, kuigi vahel tuleb selle saavutamiseks vana sild täielikult lammutada ja ehitada samasse kohta ka uus.

Teetööde masinad on järjest nutikamad

Teetööd on suures osas masinatepõhine tegevusala ja masinate osakaal ning nutikus järjest kasvavad. Ekskavaatorid ja buldooserid töötavad tänapäeval nii, et projektid söödetakse neisse sisse ning masinate juhid kasutavad masinjuhtimist, et höövlitera või ekskavaatori kopp õigest kohast õiges mahus materjali ära või juurde liigutaks.

Veel on masinjuhtimist natuke vähem kasutatud asfalteerimistöödel, kuid kindlasti jõuame ka sinna, kus parema tasasuse saamine usaldatakse masina kätte.

Teede ehitamise tehnoloogia on keeruline

Tehnoloogiliselt on teede ehitamine väga mitmekülgne ja mastaabid võivad olla väga erinevad. Uute teede ehitamine ja laiendamine ning olemasoleva tee rekonstrueerimine nõuavad alati eelnevat projekteerimist ehk projekteerija koostab ehitaja jaoks tehnilise lahenduse koos mahuaruannete ning muu kaasnevaga.

Võiks eeldada, et ehitustöödega alustamine on lihtne – projekt lahti ja kopp maasse. Päriselus see nii lihtne ei ole, sest ükski tänapäeva tee ei ole lihtsalt tee ja alati tuleb arvestada kõikvõimalike maa-aluste või ehitusobjektiga külgnevate probleemidega.

Enne ehitustöödega alustamist tuleb teeomanikul väljastada tee-ehitusobjektile ehitusluba, millest on teavitatud kõiki piirinaabreid ja asjast puudutatud asutusi, ning lisaks peab ehitaja võtma tööload kõigilt tehnovõrkude omanikelt, kes objektile jääda võivad.

Tehnovõrke, millega ehitustööde puhul arvestada tuleb, on palju – alates sideliinidest kuni gaasimagistraalideni.

Üldiselt algavad kõik ehitustööd ebavajaliku materjali, mis võib olla nii kasvupinnas kui ka vana lagunenud katendikonstruktsioon, eemaldamisega kuni ette antud kõrguseni. Seejärel planeeritakse pind tasaseks ja alustatakse uute konstruktsioonikihtide väljaehitamisega, mis enamikul juhtudel päädib ülemiste kihtide asfalteerimisega.

Omanikujärelevalve ja tänulikud liiklejad

Võib jääda mulje, et ehitajatel on oma töö korraldamiseks vabad käed, kuid päris nii lihtne see siiski ei ole. Igal endast lugupidaval teetööde tellijal on lisaks ehitajale palgatud objektile ka omanikujärelevalve tegija, kelle ülesanne on kontrollida, kas ehitatakse vastavalt projektile ja kvaliteedinõuetele ning kas kasutatavad materjalid on õiged. Omanikujärelevalvel on väga suur vastutus, et teetööd saaksid tehtud kvaliteetselt.

Teede-ehitajatel võib ette tulla, et tuleb ehitada nii 2 + 2 sõiduradadega teid läbi soiste alade kui ka eritasandilisi sõlmi suurlinnades. Väga paljud teetööd on seotud ka pindamisega, mis on kiiresti valmiv ja väga liikuv tööliik. Liiklejate tänu on tihti suunatud ka augulappijatele.

Õppinud teedeehitusinsenerid saavad alati tööd

Kuna teedevõrk on tihe ja liikluskoormused ning liiklejate ootused pidevalt kasvavad, siis tuleb teedeehituses lakkamatult uusi lahendusi otsida, et teede säilitamine ja taastamine oleks võimalikult kuluefektiivne ning kiire.

Igaüks ei saa ennast teedeehitajaks kutsuda, vaid tema pädevust peab kinnitama Eesti Asfaldiliidu juures koos käiv kutsekomisjon. Teedeehitusinseneri amet on vajalik ja kvalifitseeritud inseneridele tööd jagub. Eestis õpetatakse seda näiteks .Tallinna tehnikakõrgkoolis

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.