30 aasta eest Punasel väljakul maandunud Mathias Rust teenib elatist pokkerimängijana

30 aastat tagasi, 28. mail 1987 maandus 18-aastane sakslane Mathias Rust oma väikelennukiga Cessna Moskvas ning andis Nõukogude Liidu juhile Mihhail Gorbatšovile võimaluse oma poliitilisi vastaseid maha jahutada, kirjutab Der Spiegel.

Hobipiloot Rust jõudis Moskva südamesse 1987. aasta 28. mai õhtul kella 18.40 ajal ja tegi oma Cessna 172-ga ringi Punase väljaku kohal. Inimeste rohkus ei lasknud tal Lenini mausoleumi ette maanduda. Lõpuks otsustas ta maanduda Moskva jõe sillale, kus liiklust oli vähe.

„Ja siis maandusin ma sillale ja minust paremal sõitis mingi sinine Lada, seda tean ma endiselt, seal oli üks või kaks autot. Ja siis sõitsin ma sellest nii kergelt mööda ja mees vaatas kõrvale ja tegi suured silmad. Ja mina mõtlesin, et loodetavasti ei kaota ta nüüd kontrolli oma auto üle, muidu on meie mõlemaga lõpp,“ meenutas Rust ise.

Rust peatas oma Cessna otse Vassili Blažennõi katedraali kõrval ja ronis välja. 18-aastasel Rustil oli seljas punane kombinesoon ja ees päikeseprillid. Mingi kangelasena ta aga välja ei paistnud. Pigem kõhn ja pelglik, veidi nõutu selle osas, mida ta nüüd selle sensatsiooniga peale peaks hakkama, mille ta just tekitas. Teda ümbritsesid pealtnägijad, mõned palusid autogrammi, teised küsisid, mis oli tema teo mõte.

Rusti juhtum tekitab salateenistustele peavalu. Ei Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteel (KGB) ega Saksa Liitvabariigi välisluureteenistusel (BND) olnud mingeid andmeid Hamburgi lähedalt Wedelist pärit teismelise kohta.

„Kiiresti esitati küsimus, kas kellelegi luureteenistuste ringkondadest on teatatud või on osaline olnud või on ta eraviisiliselt stsenaariumi välja töötanud. Ja selgus, et nii ei olnud,“ ütles BND tollane juht Hans-Georg Wieck.

Veel tänapäeval mõistatavad Nõukogude kindralid, kuidas õnnestus hobilenduril külma sõja ajal täiesti takistamatult mitu tundi Nõukogude õhuruumis viibida, ilma et teda oleks maanduma sunnitud.

„Sellise hiigellinna nagu Moskva keskele lennata, läbimõõdu juures enam kui sada kilomeetrit leida kesklinn, Punane väljak, mis on väga väike, ja veel takistamatult seal maanduda, sellega ei saa hakkama ilma abita ja ainult hea väljaõppega,“ kommenteeris Nõukogude õhujõudude tollane ülem Pjotr Deinekin.

Kui Nõukogude Liit oleks Saksa hobilenduri alla tulistanud, oleksid poliitilised tagajärjed olnud ettenägematud. Rusti juhtum andis tööd tollasele Lääne-Saksamaa liidupresidendile Richard von Weizsäckerile ja välisministrile Hans-Dietrich Genscherile, kes külastasid 6. juulil Nõukogude Liidu välisministrit Eduard Ševardnadzet.

„Ševardnadze ütles, et nad on kogu maailma ees häbistatud! Ja mina ütlesin, et see on tõesti nii, sellele ei saa ma vastu vaielda. Me ei hakka sellega midagi peale, vastupidi, näitame üles mõistmist nende olukorra suhtes, kuid me palume neid teisalt nüüd lootustandvaid läbirääkimisi seetõttu mitte peatada. Seda ei tahetud ja seda ei tohtinud seetõttu ka juhtuda. Ja lisaks sellele, mõeldagu, kui vana ta on, meie olime ka ju kunagi nii vanad, me teame, et siis tehakse asju, mida hiljem ei tehta,“ ütles Genscher.

Kui Rust kolm päeva enne oma 19. sünnipäeva Soome-Eesti piiri ületas, pani ta omale pähe mootorrattakiivri, lootes, et see päästab allatulistamise korral tema elu. Siiski oli Rustil mitmes mõttes õnne, talle tulid abiks mitmed kokkusattumused: ta võttis oma „rahulennu“ ette piirivalvurite päeval ja viimased olid oma päeva vene kombe järgi tähistamas. Rust lendas viis tundi segamatult Nõukogude Liidu territooriumi kohal 700 meetri kõrgusel.

Kuigi Rusti registreerisid mitmed radarisüsteemid, peeti teda teda sõjaväelennuväljast üle lennates Vene lennukooli õpilaseks ning kui ta möödus õnnetuskohast, kus päev varem oli kaks lennukit kokku põrganud, päästekopteriks. Isegi hävitajad, mis tuvastuslennuks õhku tõusid, lasid sakslasel minna.

„Mees mängis ju tulega. Oleks võinud juhtuda, et ta tulistatakse alla, oleks võinud juhtuda, et Moskvas tehakse valearvestus, reageeritakse täiesti valesti, reageeritakse üle, ja ma pean ütlema, et see oli otse riigimehelik, kuidas Gorbatšov ja Ševardnadze seda juhtumit käsitlesid,“ ütles Genscher.

Nõukogude õhukaitse läbikukkumisel oleksid võinud olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Kui Rust Punasel väljakul maandus, oli Gorbatšov Ida-Berliinis ja tegi teatavaks Moskva reformiplaanid.

Gorbatšov kuulutas Varssavi pakti riikide poliitilisele nõuandekomiteele, et Nõukogude Liit ei suuda võidurelvastumist enam välja kannatada ning relvi peaks olema ainult nii palju, kui enese kaitsmiseks vajalik on, ning teiste asjadesse enam ei sekkuta. Need plaanid ei meeldinud aga karmi liini pooldajatele ja paljudele Nõukogude sõjaväelastele.

Tänu hulljulgele sakslasele tekkis Gorbatšovil nüüd kodus võimalus oma sisepoliitilisi vaenlasi maha jahutada. Õhukaitse läbikukkumine andis Gorbatšovile võimaluse saata kaitseminister Sergei Sokolov ja arvukalt kindraleid „välja teenitud enneaegset pensionipõlve“ pidama ja sellega mõned perestroika vastased teelt pühkida. Ka Afganistani sõjast tagasitõmbumise sai Gorbatšov nüüd läbi viia. Nii palju aitas Rusti lend tõesti maailmarahule kaasa.

1987. aasta 2. ja 3. septembril peeti Moskvas Rusti üle kohut. Küsimusele oma teo motiivi kohta vastas Rust, et tegi seda lõbu pärast. Siiski omistati sakslasele ka psüühilisi probleeme. Gorbatšovi nõunik Valentin Falin soovitas Rusti kiiresti välja saata.

„Ma tegin ettepaneku Mathias Rust kohe Saksamaale saata ja lasta tema tervislikku seisundit uurida. Mitte mingil juhul ei tohiks teda meil vangistada. Psüühiliselt haige koht ei ole vangla. Teda tuleb ravida,“ rääkis Falin.

Gorbatšov nõudis aga kohtuprotsessi. Sada sõjaväelast oli selle aktsiooni tõttu töökoha kaotanud. Psüühiliselt labiilne teismeline ei tohtinud „lõbu pärast“ Nõukogude õhukaitset lolliks teha.

Kohtunik mõistis noore mehe tegu ilmselt samamoodi nagu suurem osa tema kaasmaalastest: nooruse vägitükina. Talle määrati karistus, mille leebust ei olnud isegi advokaat oodanud: neli aastat töölaagrit, millest ta pidi lõpuks 14 kuud Moskva vanglas ära istuma.

Pärast ennetähtaegset vabastamist ei suutnud Rust oma elu enam kunagi täielikult kontrollida. Temast sai labiilne kõrvaletõrjutu, avalikkus kaotas kunagise kangelase vastu kiiresti huvi. Kaks ja pool aastat pärast lendu pussitas Rust haiglaõde, kes oli tema lähenemiskatse tõrjunud. Rust mõisteti tapmiskatse eest vangi, kust vabanes ennetähtaegselt 15 kuu pärast.

Seejärel lisandusid Rusti kuriteoregistrisse vargus ja tšekipettus, tema kaks abielu purunesid. Enese sõnul teenib Rust oma elatise pokkerimängija, konsultandi ja joogaõpetajana.